Rostock kavandab roheliseks kütteks hiiglaslikku veemahutit!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Rostocki munitsipaalettevõtted kavandavad Euroopa suurimat kuumaveepaaki, et 2035. aastaks oluliselt vähendada CO₂ heitkoguseid.

Stadtwerke Rostock planen Europas größten Warmwasserspeicher, um CO₂-Emissionen bis 2035 drastisch zu reduzieren.
Rostocki munitsipaalettevõtted kavandavad Euroopa suurimat kuumaveepaaki, et 2035. aastaks oluliselt vähendada CO₂ heitkoguseid.

Rostock kavandab roheliseks kütteks hiiglaslikku veemahutit!

Midagi on Rostockis kliimakaitse osas toimumas! Rostocki kommunaalettevõtetel on suured plaanid säästa aastas 400 000 tonni CO₂, nagu see Läänemere ajaleht teatatud. Aastaks 2035 peaks kaks kolmandikku linna küttesüsteemidest töötama eranditult "rohelise" energiaga. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks plaanivad munitsipaalettevõtted Petersdorfer Straße'le ehitada ühe Euroopa suurima kuumaveepaagi.

Mis täpselt on selle megasuuruse veehoidla taga? Uus hooajahoidla saab olema üksteist korda suurem kui Marienehe senine hoidla. Maa all hoiustatuna suudab see hoida kuni 500 000 kuupmeetrit vett temperatuuril kuni 98 kraadi Celsiuse järgi. Umbes 33 gigavatt-tunnise soojusvõimsusega energiast piisab Rostocki kuuks ajaks soojusega varustamiseks.

Investeeringud ja edusammud

Kommunaalettevõtted on järgmiseks neljaks aastaks planeerinud investeeringusummaks 250 miljonit eurot, kogukuludeks hinnatakse aga muljetavaldavat miljard eurot. Föderaalvalitsus toetab seda projekti helde 99 miljoni euroga. See hõlmab ka kavatsust kasutada tõhusalt kohalike ettevõtete, nagu Danpower, heitsoojust. Rostocki meresadama põletustehase heitsoojus võib olla väärtuslik energiaallikas.

Teine valla kommunaalprojekt on olemasoleva kaugküttevõrgu laiendamine, mis hõlmab juba üle 400 kilomeetri. See tagab, et umbes kaks kolmandikku Rostocki 120 000 majapidamisest on kaugküttega varustatud. Uute hoonete või vanade küttesüsteemide väljavahetamise puhul kehtib ka kaugkütte ühendamise nõue, et veelgi soodustada säästvale energiale üleminekut.

ELi kliimaeesmärkide kontekst

Kohalike kommunaalettevõtete kohustus sobib laiemasse konteksti: ELi tasandi osalejad püüavad vähendada CO₂ heitkoguseid, arendades puhtaid energiaallikaid. Üle 20 protsendi EL-is tarbitavast energiast pärineb juba taastuvatest allikatest ning veebilehe andmetel on eesmärgiks tõsta see osakaal 2030. aastaks 42,5 protsendini. Euroopa Parlament saab lugeda. Parlamendiliikmed toetavad aktiivselt seda püüdlust vähendada sõltuvust fossiilkütustest, keskendudes ka vesiniku ja avamere energiaallikate edendamisele.

Nende meetmetega näitab Rostock, et tal on head oskused tulevikku suunatud lahenduste leidmiseks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib uus hoidla nelja aastaga, et mitte rahastust kaotada. Linn on jõudsalt teel säästva soojusvarustuse vallas teerajaja rolli täitma ja samal ajal otsustava panuse andmiseks kliimakaitsesse!