Aga kuidas on õhukvaliteediga üldiselt? Seda mõõdetakse kolme peamise väärtusega: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Piiri väärtused eristuvad vastavalt õhu värvidele ja seisukorrale, alates "väga halvast" kuni "väga hea". Väärtustega üle 200 μg/m³ lämmastikoksiidi või üle 100 μg/m³ peene tolmu jaoks on populaarne suurim ettevaatus. Seejärel ei tohiks tundlikud inimesed end õues rakendada.
peen tolm ja selle allikad
Föderaalne keskkonnaagentuur näitab oma andmeid peene tolmusaaste kohta, et PM10 aastased vahendid Saksamaal on vahemikus 15 kuni 20 ug/m³, mis on 1990. aastatel langus 50 ug/m³. Peamised põhjused on liiklus, tööstus ja küte, samas kui rolli mängivad ka looduslikud allikad, näiteks vulkaanid või metsatulekahjud. Maapiirkondades on väärtused tavaliselt madalamad.
Vaatamata positiivsele arengule ei tohiks väljakutseid alahinnata. Ilmastikutingimused, näiteks kuiv talv või kuum suvi, mõjutavad märkimisväärselt PM10 kontsentratsioone, mis võivad põhjustada kõrgemaid väärtusi. Ja mitte unustada: aastavahetuse ilutulestik põhjustab tolmu peene reostuse suurenemist, kuid moodustab aastaga võrreldes vaid väikese osa. Aastavahetusel vabastatakse umbes 1500 tonni peent tolmu, mis moodustavad 75% iga -aastasest ilutulestikust.
mõju tervisele
Soovitatavate piirväärtuste järgimine võib tähendada, et Saksamaa jaoks oli igal aastal ära hoida umbes 28 900 enneaegset surmajuhtumit peenest tolmust ja 10 000 lämmastiku dioksiidi poolt. Saksamaal on õhukvaliteediga seotud surmajuhtumid tõsine teema, mis mõjutab ka elanikkonna tervist. Föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab, et üleriigilised jõupingutused on vajalikud õhukvaliteedi parandamiseks ja muude terviseriskide vastu võitlemiseks.
Õhukvaliteedi ja peene tolmu heitkoguste tolmuses diskursuses on oluline jääda valvsaks. Peen tolmureostuse vähenemine on endiselt keskne väljakutse, mis nõuab kaugeleulatuvaid meetmeid. Kuna üks asi on selge: tervislik õhk on kõigi heaolu aluseks.
Kommentare (0)