St Paulist tallu: Jenny võitlus heinapiima tuleviku eest!

St Paulist tallu: Jenny võitlus heinapiima tuleviku eest!

Alam-Saksimaa mägedes on arenenud tähelepanuväärne lugu: Hamburgist pärit kinnisvaraspetsialist Jennifer Johansson elab nüüd Toppenstedti talus. Seal võttis ta koos elukaaslase Sven Olega üle tema vanemate talu, kus on 50 lüpsilehma ja põllumaad. See juhtus 2020. aastal, kui paar otsustas käia Sveni vanemate jälgedes, kuid lisandunud on võlgade pagas, mis sageli põllumajandusega kaasneb. Saabuvad väljakutsed on juba peatsed, sest ilm mängib kesksuvisel heinakoristusel otsustavat rolli, eriti kui on vihmaoht, teatab NDR.

Dokumentaalfilm jutustab paari mõjuva loo Jenny esimese isiku vaatenurgast, kui nad maadlevad enam kui kolme aasta jooksul talupidamise väljakutsetega. Lõikustressist traktorisõidukooli ja bürokraatlike takistusteni – kaamera saadab neid nende teekonnal. Vahelduvad tagasilöögid, nagu tulekahju, ajavad kõik sassi ja paar on sunnitud leidma talupidamiseks erinevaid viise, olgu selleks heinapiim, mahetootmine, pullide nuumamine või isegi kämpingu idee.

Põhja-Saksamaa heinapiim kui keskne väljakutse

Otsus keskenduda Põhja-Saksamaa heinapiima tootmisele ei ole juhus. Seda tüüpi piimatootmist selgitab eelkõige lehmade söötmine ainult rohu ja heinaga. Hof und Markti andmetel on heinapiim Austrias väga populaarne, kus heinatootmisega tegeleb umbes 8000 põllumeest. Heinapiima ei peeta mitte ainult kvaliteetseks, vaid see ühendab endas regionaalsuse ja jätkusuutlikkuse kontseptsioonid. Need arengud on osa Austria identiteedist ja aitavad oluliselt kaasa ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele, nagu rõhutavad ministrite hääled.

Keskkonnakaitsel on heinapiima tootmisel keskne roll. ARGE Heumilch on Euroopa liider ja on aktiivselt pühendunud jätkusuutlikele majandustavadele. See ei koonda mitte ainult umbes 8000 heinapiimakasvatajat, vaid ka üle 100 töötleja. Liikmesettevõtete jaoks on oluline austada elupaika ja kasutada kohalikke ressursse, mis toob kaasa suurema bioloogilise mitmekesisuse ja toodete parema kvaliteedi, ütleb ARGE Heumilchi esimees Karl Neuhofer.

Pilk tulevikku

Küsimus, kuidas heinapiima edaspidi turustada, ei puuduta ainult Johannsoni ja Sven Ole, vaid kogu tööstust. Jätkusuutlikke lähenemisi heinapiima tootmisele analüüsis Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikool, kes koostas uuringu tulemused ÜRO säästva arengu eesmärkide kontekstis. See uuring näitab, et traditsiooniline põllumajandusmeetod heinapiima tootmisel on kindlasti kohandatav.

Kuigi paljude põhjapoolsete põllumajandusettevõtete väljakutsed muutuvad üha suuremaks, jääb üle loota, et hästi koolitatud noored, nagu Jenny ja Sven, ei suuda mitte ainult talu päästa, vaid anda ka panuse säästvasse põllumajandusse. Sest tundub, et on vaja uuenduslikke lahendusi ja tee eduni on kivine, kuid võimalusterohke.