Merkel Schwerini lossis: poliitiline jutt energiast ja julgeolekust

Merkel Schwerini lossis: poliitiline jutt energiast ja julgeolekust

Täna toimus Schwerini lossi sisehoovis kõne “RND kohapeal”, mis meelitas kohale arvukalt külalisi. Nende hulgas oli ka endine kantsler Angela Merkel (CDU), kes istus poodiumil koos pealinna toimetajate Eva Quadbecki ja Kristina Dunzi ning Metallbau Otti tegevdirektori Hendryk Otti ja riigiparlamendi presidendi Birgit Hessega (SPD). Arutlusi föderaal- ja maailmapoliitika päevakajalistel teemadel kuulas ligi 400 huvilist. Sündmust tehti otseülekandes ja pärast seda tehti palju mobiiltelefonide klõpse, kuna mõned külalised soovisid Merkeliga selfisid teha, samal ajal kui riigiparlamendi president avaldas tänu sündmuse ja Merkeli selgete vastuste eest, mida ta pidas eriti väärtuslikuks.

Arutelu keskseks punktiks oli olukord Ukrainas. Merkelile laekus küsimus Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta, mis on olnud fookuses Krimmi annekteerimisest saadik. Tema avaldus oli lakooniline: sanktsioonid ei takistanud Vladimir Putinit konflikti eskaleerimast. See toob esile ka mure, mida väljendati juba 2015. aastal Merkeli ja USA toonase presidendi Barack Obama juhtimisel toimunud neljapoolsel Ukraina konflikti käsitleval tippkohtumisel. Tol ajal olid mõlemad ähvardanud täiendavate sanktsioonidega, kui käegakatsutavaid tulemusi ei ole. Merkel oli alati rõhutanud diplomaatilise lahenduse vajalikkust, mistõttu lükkas ta rangelt tagasi relvatarned Kiievisse ja nõudis jätkuvalt Minskilt kokkulepete täitmist – seda seisukohta võttis ta ka Schwerini kõnel.

Sissevaateid föderaal- ja maailmapoliitikasse

Arutleti ka teistel põletavatel teemadel nagu migratsioon, tehisintellekt ja kaitsekulutused. Eriti energiavarustuse küsimuses andis Merkel mõista, et ta ei kujutaks ette, et Nordstream 1 ja 2 torujuhtmed uuesti tööle pannakse. Ta rõhutas Mecklenburg-Vorpommerni rolli teerajajana taastuvenergia kasutamisel. Ta pooldas ka õiglast hüvitist tuuleturbiinide elanikele, mis pälvis kohalviibijate palju aplausi.

Kogu arutelu oli hea näide sellest, kuidas Angela Merkel on aastaid Saksamaa poliitikat oluliselt mõjutanud. Oma pragmaatilisuse ja oskusega anda edasi lootust ka kriisiajal on ta eeskujuks riigipiire ületavate lahenduste vajalikkuses. Eriti arvestades geopoliitilisi väljakutseid, mida Ukraina konflikt suurendab, saab selgeks, kui oluline on ühtekuuluvus ELis ja Atlandi-ülene partnerlus. Seda käsitlesid ka Merkel ja Obama 2015. aastal, kui sooviti vältida "Euroopa piiride ümberkujundamist" ja taotleda rahumeelset lahendust.

Vaadates tulevikku

Schwerini publik tundis, et teemad, millest Merkel rääkis, on aktuaalsemad kui kunagi varem. Ebakindel olukord Ukrainas, arutelud võimalike sanktsioonide üle ja energiavarustuse vallas ähvardavad väljakutsed on vaid osa paljudest geopoliitilistest sündmustest tulenevatest tagajärgedest. Merkel andis mõista, et EL peab jääma kindlale seisukohale Venemaa ja kliimamuutuste suhtes, et täita nii oma väärtusi kui ka kodanike julgeolekuvajadusi. Nagu ta ütles: "See ei ole ainult poliitika küsimus, vaid ka õigluses tulevaste põlvkondade suhtes."

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Schwerini üritus polnud mitte ainult huvitav mõttevahetus poliitikast, vaid ka üleskutse leida praegusel keerulisel ajal lahendusi. Angela Merkel näitas taas, et tal on hea instinkt õigel ajal õige sõnumi saatmiseks.

Angela Merkeli kommentaaride kohta lisateabe ja üksikasjaliku ülevaate saamiseks külastage: Läänemere ajaleht, Maailm ja Deutschlandfunk.