Punane häiretase: ookeanid jõuavad ohtliku happesuseni!

Punane häiretase: ookeanid jõuavad ohtliku happesuseni!

Celle, Deutschland - Meie ookeanide tulevik on äärel: alates 2020. aastast oleme ületanud ookeani hapestamise seitsmenda "planeedipiiri" ja olukord on murettekitav. Need piirid on selged abiskaalad, mis määratlevad seni, kuhu saame minna ilma oma planeedi põhisüsteeme ohustamata. Sellised teemad nagu liikide surm ja kliimamuutused on eriti kriitilised, kuid ookeanide hapestamine ähvardab nüüd muutuda kaugeleulatuvaks ohuks mereökosüsteemidele, näiteks pieuvre.

Alarmikellad ei helise ainult õhusaaste või bioloogilise mitmekesisuse kaotuse. Üheksast planeedipiirist kuus on juba ületanud ja CO2 heitkoguste ulatus on jõudnud kriitilisse punkti. 9. juunil 2025 ajakirjas "Globaalsete muutuste bioloogia" avaldatud uuringu kohaselt on ookeanide hapestamine jõudnud piirile ohtlikule tasemele, mille tulemuseks on dramaatiline mõju mere elukeskkonnale, eriti mereloomadele, kellel on välised luustikud või kestad.

ookeani hapestamise tagajärjed

Me mäletame: merel mängib süsinikutsüklis oluline roll, kuna see imab tavaliselt umbes 30 protsenti inimeste eraldatud süsinikdioksiidist. Kuid meie kirglik eluviis on looduslike imendumisoskuste ülekoormatud, mis põhjustab vee murettekitavat suurenemist. See probleem muutub veelgi keerukamaks ookeani klassifikatsioon "valamuks" - see ei saa enam oma ülesannet täita ega toimi seega enam kliimamuutuste vastu puhverina.

Hapestamine ei põhjusta mitte ainult molluskide ja korallide kestade nõrgenemist, vaid mõjutab ka kogu meres olevat toiduahelat. Tervislik ookean on meie enda ellujäämise jaoks ülioluline. See näitab selgelt praegust uurimistööd, mis rõhutab, et veelgi pöördumatu kahju ähvardab ilma kiirete vastumeetmeteta. IAEA töötab kaasaegsete meetoditega, sealhulgas raadiopõhiste meetoditega, et paremini mõista hapestamise bioloogilisi mõjusid.

Globaalne koostöö nõutav

Selle ohu omandamiseks on Rahvusvaheline aatomienergia organisatsioon (IAEA) käivitanud rahvusvahelise ookeanisjuhtimise koordineerimiskeskuse (OA-ICC), et koguda rahvusvahelisi uuringuid ja muuta olulised andmed kättesaadavaks. Selle koostöö eesmärk on teha tõenduspõhiseid otsuseid, mis on vajalikud ookeani hapestumise vastu võitlemiseks. See hõlmab kogu maailmas läbi viidud kursusi ja andmeportaalide pakkumist teabe ja meetodite vahetamise edendamiseks.

Teadlikkus, et see planeedipiir on juba pikka aega ületatud, on üks iga -aastase "Planeetide tervisekontrolli" keskne tulemus, mida hoidis Johan Rockström Potsdami kliimamõjude uuringute instituudist (PIK). Lisaks murettekitavale ookeani hapestumisele on nimekirjas ka muid kriitilisi tingimusi: bioloogilise mitmekesisuse kaotamine, keemiline reostus ja kliimamuutused on vaid mõned väljakutsed, mida on juba varem meie maa jaoks ületatud. Andmed tõestavad, et isegi heitkoguste viivitamatu vähenemine ei ole juba kohe toimunud hapestumise peatamiseks piisav, nagu novetic.

Jätkusuutlikkuse laine algab meie igapäevaelus - ja iga otsus loeb. On aeg teha koostööd meie ookeanide tervise tagamiseks enne, kui on liiga hilja. Pole aega kaotada!