Punane hoiatus: ookeanid saavutavad ohtliku happetaseme!

Punane hoiatus: ookeanid saavutavad ohtliku happetaseme!

Meie ookeanide tulevik ripub kaalul: alates 2020. aastast oleme ületanud ookeanide hapestumise seitsmenda "planetaarse piiri" ja olukord on murettekitav. Need piirid on selged abiskaalad, mis määravad, kuhu saame minna, ilma et see ohustaks meie planeedi põhisüsteeme. Sellised probleemid nagu liikide väljasuremine ja kliimamuutused on eriti kriitilised, kuid ookeanide hapestumine ähvardab nüüd saada laialdaseks ohuks mere ökosüsteemidele, nagu pieuvre.

Häirekellad ei helise ainult õhusaaste või bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast. Juba kuus üheksast planeedi piirist on ületatud ja CO2 heitkoguste tase on jõudnud kriitilisse punkti. Ajakirjas Global Change Biology 9. juunil 2025 avaldatud uuringu kohaselt on ookeanide hapestumine saavutanud ohtliku taseme, põhjustades dramaatilist mõju mereelustikule, eriti välise skeleti või kestaga mereloomadele.

Ookeani hapestumise tagajärjed

Pidagem meeles: meri mängib süsinikuringes olulist rolli, kuna tavaliselt neelab see umbes 30 protsenti inimeste poolt eralduvast CO2-st. Kuid meie kirglik eluviis on ülekoormanud loomulikku neeldumisvõimet, mis põhjustab vee happesuse murettekitavat tõusu. Selle probleemi muudab veelgi keerulisemaks ookeani klassifitseerimine "valamuks" – see ei suuda enam täita oma rolli ega toimi seetõttu enam puhvrina kliimamuutuste vastu.

Hapestumine mitte ainult ei nõrgesta molluskite ja korallide kestasid, vaid mõjutab ka kogu mere toiduahelat. Terve ookean on meie endi ellujäämise seisukohalt ülioluline. Seda näitavad selgelt praegused uuringud, mis rõhutavad, et ilma kiirete vastumeetmeteta on oht edasiste pöördumatute kahjustuste tekkeks. IAEA töötab tipptasemel meetoditega, sealhulgas radiomärgistusseadmetel põhinevate tehnikatega, et paremini mõista hapestumise bioloogilisi mõjusid ja leida lahendusi.

Vaja on globaalset koostööd

Selle ohuga tegelemiseks asutas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ookeani hapestumise rahvusvahelise koordineerimiskeskuse (OA-ICC), et koondada rahvusvahelisi teadusuuringuid ja muuta olulised andmed kättesaadavaks. Selle koostöö eesmärk on teha tõenditel põhinevaid otsuseid, mis on vajalikud ookeanide hapestumise vastu võitlemiseks. See hõlmab kogu maailmas toimuvaid kursusi ning andmeportaalide pakkumist teabe ja meetodite vahetamise edendamiseks.

Teadlikkus, et see planeedi piirang on juba ammu ületatud, on Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi (PIK) Johan Rockströmi korraldatud esimese iga-aastase planeedi tervisekontrolli üks peamisi tulemusi. Lisaks ookeanide murettekitavale hapestumisele on nimekirjas ka teised kriitilised tingimused: bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, keemiline saaste ja kliimamuutused on vaid mõned väljakutsetest, mis on juba tunnistatud, et meie maa on minevikus lahendatud. Andmed näitavad, et isegi heite kohesest vähendamisest ei piisa juba toimunud hapestumise koheseks peatamiseks, nagu on selgitatud allikas Novethic

Jätkusuutlikkuse laine saab alguse meie igapäevaelust – ja iga otsus loeb. On aeg teha koostööd, et tagada meie ookeanide tervis, enne kui on liiga hilja. Pole aega raisata!