Bremerhaven: Kiire abi kutsumine – perekonda ähvardab Afganistani väljasaatmine!

Bremerhaven: Kiire abi kutsumine – perekonda ähvardab Afganistani väljasaatmine!

Bremerhavenist pärit Mahdi Saberi kogeb praegu tõelist odüsseiat, sest ta on juba üle kahe aasta võidelnud oma naise Maria ja väikese poja Iraanist tagasi toomise nimel. Perekonna taasühinemise taotlus on Saksamaa ametivõimude laual olnud alates 2022. aastast ja seda pole siiani menetletud. 2017. aastal Talibani eest Saksamaale põgenenud ja nüüd Saksa passi omav Saberi on meeleheitel, sest tema naise viisa hakkab lõppema, mis võib lõppeda Afganistani väljasaatmisega, pannes pere suurde ohtu. Vastavalt butenunbinnen.de on kõik katsed töötlemisprotsessi kiirendada ebaõnnestunud. Isegi Bremerhaveni linnapea Melf Granz palus Saksamaa välisministrilt abi, kuid tulutult.

Oma hädas plaanib Saberi Istanbuli kaudu Teherani lennata, et sealt lahendust otsida. Seal on tal esialgu lühiajaline viisa 30 päevaks ja ta loodab tööd leida. Vahepeal peab tema naine Maria end vastuvõtukeskusesse registreerima, et vältida väljasaatmisohtu, mis võib seada tema elu ohtu. Saberi on sunnitud tegema traagilisi otsuseid mõttega põgeneda salaja Afganistani, et tagada oma turvalisus Talibani eest. Tema ülemus Torsten Campen ja töönõukogu on tema selja taga ning on juba kirjutanud Türgi suursaadikule kirja, et tema perekond saaks ajutiselt Türki majutada.

Perekondade taasühendamine ja väljakutsed

Olukord sarnaneb samuti Afganistanist pärit Satari perekonna omaga, kelle liikmed olid dramaatiliselt eraldatud. Sorosh Satari tuli Saksamaale 2015. aastal, et teha oma perele parem elu. Tema naine Shamsia tegi 2019. aastal koos nende nelja tütrega raske teekonna Saksamaale, kuid nende jäljed läksid vahemaandumisel kaduma. Kaks tütart jäid Iraani ja nüüd saab onu nende eest hoolitseda. Sataridel oli suuri raskusi õigete kontaktide leidmisel Saksa võimudega. Pärast seda, kui Sorosh sai 2023. aastal elamisloa, taotles ta Teheranis asuvas saatkonnas perekondade taasühendamise aega, kuid nad ootavad endiselt vastust. Keskmine kohtumise ooteaeg Teheranis on üle aasta, samas kui 2023. aastal otsustatud pisut paranenud tingimused põhjustavad endiselt pikki viivitusi, teatab zdf.de.

Saksamaal elavate afgaanide arv, kes üritavad oma perekondi endaga kaasata, on suur. Eriti pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta augustis on paljud afgaanid põgenenud naaberriiki Iraani, kus nad sageli viibivad ebaseaduslikult. Pro Asyl räägib kehvast olukorrast varjupaigamenetluses ja kutsub menetluste lihtsustamiseks üles digitaliseerima. Samal ajal ootab ühiskond pikemaajalisi lahendusi, kuna olukord Afganistanis on endiselt ebakindel.

Küüditamised Afganistani

Intensiivsemalt räägitakse pagulaste tagasisaatmisest, eriti mis puudutab väljasaatmispoliitikat. Juulis saadeti Afganistani 81 kurjategijat, pärast seda, kui 2024. aasta augustis oli sama teekonna läbinud juba 28 inimest. Need küüditamised on esimesed pärast Talibani võimuletulekut. Kuigi aruanded viitavad osaliselt paranenud julgeolekuolukorrale Afganistani teatud piirkondades, on tõsiasi, et repressiivne Talibani režiim ohustab paljude inimeste, eriti naiste ja tüdrukute elusid. ÜRO pagulasagentuuri teatel soovitavad eksperdid sõnaselgelt Afganistani mitte väljasaatmist.
Neli Saksamaa kõrgemat halduskohut on ka väljasaatmise õigusliku aluse osas otsustanud erinevalt, mis muudab niigi keerulise olukorra veelgi keerulisemaks, nagu võib lugeda saidilt mediendienst-integration.de.

Saksamaal on üle 12 500 afgaani, kes on kohustatud riigist lahkuma ja loodavad, et nende elamisloa staatust reguleeritakse. Jääb üle oodata, kuidas vastutavad isikud perede taasühendamise taotlustega tegelevad ja milliseid edasisi samme on vaja kannatanud peredele turvalise kodu pakkumiseks.