Bremerhaven migratsiooni märgi all: siseministrid tahavad muuta varjupaigapoliitikat

Bremerhaven migratsiooni märgi all: siseministrid tahavad muuta varjupaigapoliitikat

Föderaal- ja osariikide siseminister kohtusid hiljuti Bremerhavenis, et arutada rändepoliitika pakilisemaid küsimusi. Bremeni sisesenaatori Ulrich Mäureri (SPD) juhtimisel jõuti järeldusele, et Saksamaal rände märgatavaks vähendamiseks on vaja ühtset Euroopa lähenemist. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) rõhutas, kui oluline on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) "teritamine". Konverentsi eesmärk oli saata selgeid signaale ja eelkõige vähendada migrante Saksamaale meelitavaid “tõmbefaktoreid”, teatab Maailm.

Lisaks immigratsiooni vähenemisele on poliitilises päevakorras ka varjupaigaseaduse muudatused. Dobrindt tõi välja föderaalvalitsuse uued regulatsioonid, mis hõlmavad muu hulgas perekondade taasühendamise peatamist ja muudatusi turvalistes päritoluriikides. Käsitleti mitut enam kui 80 päevakorrapunkti, sealhulgas elamise elektrooniline jälgimine kui vahend femitsiidi vastu võitlemiseks ja vajadus tegeleda AfD-ga.

Varjupaigasüsteemi reform

2023. aasta detsembris Euroopa Komisjoni, EL-i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud CEASi reformiprotsess on mõeldud ühtsema lähenemise tagamiseks rändepoliitikale. The Föderaalne kodanikuhariduse agentuur rõhutab, et reformi peetakse viimaste aastakümnete kõige kaugeleulatuvamaks muudatuseks ja selle tulemusel on varjupaigataotluste arv ELis vähenenud. Pärast seda, kui arv langes 2020. aastal ligikaudu 472 660-ni, tõusis see 2023. aastal üle 1,1 miljoni, kusjuures Saksamaa moodustas sellest märkimisväärse osa ligikaudu 334 000 taotlusega (29 protsenti).

Selle reformi põhipunktiks on läbivaatusmenetluse kehtestamine kõigi ELi välispiirile saabuvate kaitset taotlevate isikute jaoks. Kaitsestaatuse õigus tuleks otsustada kaheteistkümne nädala jooksul. Eelkõige võetakse kasutusele solidaarsusmehhanism, et leevendada koormust riikidele, kus on palju kaitset otsivaid inimesi. Uue süsteemi eesmärk on tagada tõhusamad menetlused, austades samal ajal põhiõigusi, mida toetavad sõltumatud kontrollimehhanismid.

Poliitilised ja sotsiaalsed väljakutsed

Siseministrite konverentsil käsitleti ka Lähis-Ida geopoliitilisest olukorrast tingitud julgeolekupoliitilisi väljakutseid. Dobrindt andis mõista, et juudi kodanike ja institutsioonide kaitsemeetmed on vajalikud, et tõsta turvalisuse taset võimalike ohtude korral. See küsimus väljendub ka kasvavate pingete ning rände ja julgeoleku keerulise seose kontekstis.

Euroopa Parlamendis vastu võetud uus rände- ja varjupaigapakett seab edasised raamtingimused. Muuhulgas näeb see ette, et liikmesriigid peavad rahaliselt panustama varjupaigataotlejate ümberpaigutamiseks ning on olemas selged juhised, kuidas migrantide sissevoolu äkilise suurenemisega toime tulla. Samuti peeti vajalikuks sellega seotud regulatsioone varjupaigataotlejate kinnipidamise ja liikumisvabaduse kohta. Kuidas EL parlament liikmesriigid peavad uued eeskirjad rakendama järgmise kahe aasta jooksul.

Eks ole näha, kuidas poliitilised otsused ja reformid tegelikku rännet mõjutavad. Fakt on see, et väljakutsed on mitmekesised ja nende küsimuste oskuslik käsitlemine on esmatähtis nii humanitaar- kui ka julgeolekupoliitika nõuete ühitamiseks.