Bremerhaven võitleb ellujäämise nimel: 95 miljoni euro suurune eelarveauku!

Bremerhaven võitleb ellujäämise nimel: 95 miljoni euro suurune eelarveauku!

Finantsajad on Bremerhavenis lävel: linnal on tänavu ligi 100 miljonit eurot puudujääki. Linnapea Torsten Neuhoff võtab tõsise olukorra kokku ja teatab, et Bremeni senat lükkas 2025. aasta eelarve tagasi, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Seda silmas pidades pidi Bremerhaveni kohtunik võtma viivitamatult meetmeid eelseisva maksejõuetuse tõrjumiseks. Linna õnneks: 2023. aasta viimases kvartalis poleks muidu palka enam makstud, kuid see õnnestus tänu Bremeni osariigi ajutisele rahalisele toetusele ära hoida. Neuhoff rõhutab: “Bremerhaven ei saa muutuda maksejõuetuks, sest riigil on kohustus,” mis annab pingelisse olukorda veidi lootust.

Hetkel puudub 2025. aasta eelarve kinnitatud; viimases eelnõus on 95 miljoni euro suurune auk. Kohtunik peab nüüd selle eelarve läbi vaatama. Nende jõupingutuste osana ei nõuta mitte ainult 2023. aasta eelarve turvalisuse kontseptsiooni, vaid rõhutatakse ka säästmisvajadust sotsiaal-, haridus- ja spordivaldkonnas. Vaieldavaks teemaks on planeeritud kokkuhoid perekeskustes, mis puudutab otseselt paljusid kodanikke.

Läbirääkimised Bremeni senatiga

Läbirääkimised Bremeni senati ja Bremerhaveni magistraadi vahel venivad. Neuhoff kritiseerib senati hinnangut, et linn on töötajate ülemäärane ja nõuab personalistruktuuri diferentseeritud suhtumist. Bremerhaven sõltub omavalitsuse töötajatest rohkem, kui paljud arvavad. Samal ajal jõudis linn Bremeni senatiga kokkuleppele eelarvevaidluse võtmepunktides. 50 miljoni euro suuruse puudujäägiga 2023. aasta eelarvet aga enne suvevaheaega ei kinnitatud. Nii saab Bremerhaven eraldisi, mille ta oleks hiljem nagunii kaasanud – s.t mitte lisaraha, vaid hilinenud vastus riigilt. Seetõttu jääb linna rahaline sõltumatus küsitavaks.

Olukord ei ohusta mitte ainult Bremerhavenit, vaid kajastub ka üleriigilises trendis. Praegune uuring näitab, et Saksamaa omavalitsuste rahaline olukord kukkus eelmisel aastal üldiselt kokku. Maksulaekumised on majanduse nõrgenemise tõttu paigal, samas kui kulutused, eriti sotsiaalsektoris, kasvavad pidurdamatult. Brigitte Mohn Bertelsmanni sihtasutusest väljendab pessimistlikku väljavaadet: "2024. aasta puudujääk seab kahtluse alla omavalitsuste finantssuutlikkuse." Sellel on pikaajalised tagajärjed linnade ja kogukondade sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Põrutus kohalikus poliitikas

Kohaliku rahanduse reformimise vajadus muutub üha selgemaks. Neuhoff näeb maksude tasandamise vahendite ebaõiglast jaotamist ja nõuab Bremerhavenile paremat positsiooni. Sarnased kaebused ringlevad riigi keskse kontrolli üle eelarve koostamise üle. Praeguses olukorras on ülioluline, et föderaal- ja osariikide valitsused mitte ainult ei tunnustaks omavalitsuste ülesandeid, vaid kehtestaksid ka selge rahastamisvastutuse.

Saab näha, kas läbirääkimised Bremerhaveni ja senati vahel on viljakad ja kas Bremerhaven suudab säilitada oma rahalise identiteedi. Surve kasvab, kuna nii kodanikud kui ka kohalikud institutsioonid ootavad selgeid lahendusi.

Lisateabe saamiseks Bremerhaveni hetkeolukorra kohta saate lugeda aruandeid buten ja sees, tagesschau.de ja Bertelsmanni fond rada.