Merz jääb Berliini: arutelu keskmes on reformid ja välispoliitika

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kantsler Friedrich Merz arutab Saksamaa poliitika keskseid teemasid 24. septembril 2025 Bundestagis toimuval ülddebatil.

Bundeskanzler Friedrich Merz diskutiert zentrale Themen der deutschen Politik in einer Generaldebatte im Bundestag am 24.09.2025.
Kantsler Friedrich Merz arutab Saksamaa poliitika keskseid teemasid 24. septembril 2025 Bundestagis toimuval ülddebatil.

Merz jääb Berliini: arutelu keskmes on reformid ja välispoliitika

Bundestagis avatakse täna oluline peatükk Saksamaa poliitikas. Kantsler Friedrich Merz otsustas mitte sõita ÜRO Peaassambleele New Yorki, vaid keskendub täielikult oma kodumängule Berliinis. Täna esineb ta üldises debatis teist korda vaid kaheksa päeva jooksul. Arutelu peateemaks on 2026. aasta eelarve, pärast seda, kui 2025. aasta eelarvest juba räägiti. Üllatav on keskendumine valitsuse poliitika üldjoontele, samas kui 3449-leheküljelise mahuka eelarve üksikasjalikud küsimused peavad jääma tagaplaanile. Nordsee-Zeitung teatab, et Merz palus eelmisel nädalal toetust hädasti vajalikele reformidele sotsiaalsüsteemis ja kutsus üles kannatlikkusele nende meetmete rakendamisel.

Mis on päevakorras?

Tänases debatis domineerivad Merzi teated, et ta lükkab reforme edasi mitte ainult sügise jooksul, vaid ka lähiaastatel. Kriitikud märgivad aga, et Merz peaks oma kõnes olema konkreetne. Fookuses on ka välispoliitika: keskseks teemaks on eeldatavasti eelkõige NATO õhuruumi rikkumised Venemaa poolt. USA president Donald Trump kutsus üles tulistama alla NATO õhuruumi tunginud Vene lennukid. Merz peab näitama, kuidas ta sellele rahvusvahelisele väljakutsele reageerib.

Saksamaa väljakutsed

Need, mida Merz oma kõnes käsitleb, on keerulised. Kantsler on juba osutanud ohule vabadusele sõjalisest jõust ja hübriidohtudest. Saksamaa võitleb ka energiahindade tõusu ja protektsionismi surve vastu. Tema sõnadest selgub, et ta soovib näha demokraatlikku, põhiseaduslikku ja sotsiaalselt õiglast Saksamaad. Alanud on “reformide sügis”, pidades silmas ka Ukraina sõja põhjustatud olusid, mis ei sea proovile mitte ainult kaitsevõimet, vaid ka sotsiaalset stabiilsust. Föderaalvalitsus on rõhutanud, et tihedam koostöö liitlastega on väljakutsetega toimetulemiseks hädavajalik.

Kavandatavad muudatused sotsiaalsüsteemis on üliolulised: Merz nentis, et põlvkonnaleping tuleb ümber mõelda, et mitte panna noortele lisakoormust. Varjupaigale juurdepääsu osas on positiivseid uudiseid, mida eelmisel aastal vähendati 60%. Need meetmed võiksid olla osa suuremast plaanist suurendada usaldust poliitika vastu üldiselt.

Merzi välispoliitika

Oma esimestel kuudel kantslerina püüab Friedrich Merz muuta Saksamaad rahvusvaheliselt nähtavaks. Selliste tegelaste nagu Donald Trump ja Vladimir Putin huvi Merziga vestelda räägib palju tema mõjust. Ta valis probleemide käsitlemiseks selge ja sageli otsekohese keele – näiteks mainis ta väga selgelt Iisraeli tegevust Iraanis. Selle strateegia riske ei tohiks alahinnata, sest see muudab ta haavatavaks. RND rõhutab, et Merzi tajutakse Saksamaa huvide esindajana ja tema erakonna populaarsus kasvab C-polDU-s.

Eelseisva NATO ja EL-i tippkohtumisega esitatakse Merzile väljakutseid ka rahvusvaheliselt. Väljakutsed ei ole pelgalt välispoliitilised, vaid puudutavad ka sisepoliitikat: kavandatavate majanduse abimeetmete rahastamine on veel pooleli ja muutub lähinädalatel keskseks teemaks.

Bundestagis seatakse täna poliitiline kurss ja kõigi pilgud on suunatud Merzile, kellel tuleb eelseisvate reformide edukaks elluviimiseks ja koalitsiooni kooshoidmiseks kindlasti üles näidata palju julgust. Võib-olla on Saksamaa tulevik just selle kantsleri kätes, kes kriitikast hoolimata tugineb kodueelisele.