Uus elu Duisburgi sisesadamas: visioonid saavad reaalsuseks!

Uus elu Duisburgi sisesadamas: visioonid saavad reaalsuseks!

Pilk Bremerhaveni Havenweltenile ja Duisburgi sisesadamale näitab, kuidas veealasid linnapiirkondades taaselustada. Vesi mängib linna arengus keskset rolli. Viimastel aastakümnetel on palju juhtunud, eriti Duisburgi sisesadama puhul. Endine kesksadam ja kaubanduskeskus on alates 1960. aastatest oma tähtsuse kaotanud, kuid sihipärane ümberkujundamine tõi uusi vaatenurki.

Sel ajal kavandas linn veele juurdepääsu kesklinnast ning esimesi meetmeid hakati rakendama 1980. aastate lõpust. Paljastati ja kujundati ümber ajaloolised linnamüürid, sealhulgas endine viljaait, mis praegu toimib kultuuri- ja linnaajaloo muuseumina. Otsustav samm oli projekti kaasamine rahvusvahelisele ehitusnäitusele IBA Emscher Park 1989. aastal. Planners and Architects käivitati 1990. aastal, et luua terviklik üldplaneering, mida juhtis tuntud arhitekt Norman Foster.

Uus peatükk sisesadama jaoks

See üldplaneering keskendus teenuste, kultuuri, gastronoomia ja kvaliteetse elamispinna arendamisele – jaekaubandus jäi kõrvale. Selle visiooni osana on võetud olulisi infrastruktuuri meetmeid. Pärast sadamafoorumi valmimist lõunakaldal 1996. aastal ja ajalooliste hoonete (nt Küppersmühle) edasist ümberehitamist kaasaegse kunsti muuseumiks sai sisesadam uue sotsiaalse tähenduse.

Elamuehitus selles piirkonnas õitses. Linna renoveerimisprojekti raames ehitati igal aastal 60–70 korterit. Kogu projekt valmis suures osas aastatel 1995–2012, mil selle võttis üle Duisburgi linn. Kuigi mõned suuremad projektid, näiteks Eurogate, ootavad veel lõpetamist, peetakse sisesadamat tulevikku suunatud linnaarengu musternäidiseks.

Eeskujuks sadama arendamine

Kesklinna ühendamine veega ja elujõulise linnaruumi loomine on selle projekti kesksed eesmärgid. Ümberkujundamise positiivsest mõjust ei saa mööda vaadata. Sadamaala elavdamine pole andnud mitte ainult majanduslikku, vaid ka ökoloogilist hoogu.

Duisburgis on koht, mis kutsub teid pikutama, jalutama ja nautima. Ajakirjas lokalkompass.de on kirjas, et sellised arendused ei paranda mitte ainult vett kui transporditeid, vaid ka eluruumi ja puhkeala. Duisburgi näide näitab, kuidas ambitsioonikas planeerimine ja olemasolevate ressursside loov kasutamine võib anda linnapiirkondadele uue, elava iseloomu.

Duisburgist pärit Astrid Güntheri jaoks on selles kontekstis selge, et kodanike ja omavalitsuste osalejate pühendumus on selliste projektide edukaks elluviimiseks ülioluline. ADFC Duisburg, mis rõhutavad Duisburgi inimeste20 tähtsust6. osaleda aktiivselt oma linna kujundamises.