Strobl õhutab ühtsust: nii käitub Baden-Württemberg AfD-ga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2025. aasta juunis toimus Bremerhavenis siseministrite konverents, kus arutati, kuidas tulla toime AfD ja sisejulgeolekuga.

Im Juni 2025 fand die Innenministerkonferenz in Bremerhaven statt, um über den Umgang mit der AfD und innere Sicherheit zu diskutieren.
2025. aasta juunis toimus Bremerhavenis siseministrite konverents, kus arutati, kuidas tulla toime AfD ja sisejulgeolekuga.

Strobl õhutab ühtsust: nii käitub Baden-Württemberg AfD-ga!

Mis toimub poliitikamaailmas? Siseministrite konverents (IMK) Bremerhavenis toob praegu lauale palju arutelusid, eriti AfD teemal. Baden-Württembergi siseminister Thomas Strobl (CDU) rõhutab, kui oluline on olla ühtne AfD-ga suhtlemisel. Strobli sõnul peaks poliitika olema inimeste muredele lähedal ja võtma nende probleeme tõsiselt. Sellest teatas portaal Ludwigsburg24.

Reedeni kogunev IMK Bremerhavenis tegeleb erinevate teemadega, sealhulgas sisejulgeoleku, migratsiooni ja ka vastuolulise AfD-ga. Huvi on suur, eriti kuna AfD sai föderaalvalimistel ühes ringkonnas 43% häältest. Vaatamata intensiivsele arutelule erakonna võimaliku keelustamise üle, ei ole praegu oodata konkreetset otsust, kuidas ZDF täna teatatud.

Ministrite suhtumine

Strobl rõhutab, et oluline on hoida äärmuslikud püüdlused ühiskonnast eemal. Kõik siseministrid on leppinud kokku tihedas koostöös, et tagada ühtne lähenemine AfD-ga suhtlemisel. Äärmuste suhtes peaksid kehtima eristandardid – äärmuslaste jaoks ei tohi olla relvi ega äärmuslasi politseis ega avalikus teenistuses. Hesse siseminister Roman Poseck (CDU) seevastu väljendab muret võimaliku peokeelu menetluse pärast ja nõuab sellise otsuse jaoks rohkem tõendeid. Ta hoiatas, et see avaldaks demokraatiale täiendavat pinget.

Reedel ei langetanud IMK erakonna keelustamise otsust, mida mõned osariigid, näiteks Bremen, eriti kritiseerisid. Linnapea Andreas Bovenschulte (SPD) kutsub üles korraldama keelutaotluse läbivaatamise menetlust. Kuid nagu näitavad edasised aruanded, on riigikoja sees voolud ebajärjekindlad.

Radikaliseerumine ja paremäärmuslikud klassifikatsioonid

AfD radikaliseerumine on viimastel aastatel selgelt nähtav olnud ja vaatlejate seas on leidnud laialdast üksmeelt. Hinnanguliselt on äärmuslastest liikmeid umbes 11 300, mis moodustab umbes 30% kogu liikmeskonnast. Föderaalne põhiseaduse kaitse amet on AfD klassifitseerinud "kindlasti paremäärmuslikuks". Partei propageerib etnotsentrilist vaadet, mis on vastuolus demokraatliku põhikorraga, selgub Föderaalse Kodanikuhariduse Agentuuri analüüsist, milles käsitletakse üksikasjalikult AfD ja selle retoorika ohtusid. See hinnang toetab ka poliitikuid, nagu Christian Pegel (SPD), kes nõuab AfD-ga poliitilist debatti, selle asemel, et keelu välja pakkuda.

Viimastel aastatel on AfD-st lahkuminekuid toimunud nii isiklikel kui ka poliitilistel põhjustel. Kriitikud hoiatavad, et partei keeld võib AfD-d tugevdada ja jätta selle märtri mulje. Keeld peaks seisma ka föderaalses konstitutsioonikohtus ja Euroopa inimõiguste kohtus, mida paljud peavad keeruliseks ja pikaks.

Arutelu sobiva viisi üle AfD-ga tegelemiseks on endiselt elav ja keeruline. Vaja on nutikat ja läbimõeldud lähenemist, olgu see siis poliitilise vastasseisu või sotsiaalse debati kaudu. IMK on siin avanud olulise debati, mis jääb ilmselt pikaks ajaks kõlama.