Saarland ja Bremen: Investeeringud on nüüd võimalikud tänu võlapidurile!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Bremen saab uuest renoveerimisabist: 400 miljonit eurot investeeringuteks infrastruktuuri ja majandusse alates 2025. aastast.

Bremen profitiert von neuen Sanierungshilfen: 400 Millionen Euro für Investitionen in Infrastruktur und Wirtschaft ab 2025.
Bremen saab uuest renoveerimisabist: 400 miljonit eurot investeeringuteks infrastruktuuri ja majandusse alates 2025. aastast.

Saarland ja Bremen: Investeeringud on nüüd võimalikud tänu võlapidurile!

Föderaalkabinet otsustas 23. juulil 2025 otsustava muudatuse ümberehitusabi seaduses, mis mõjutab eelkõige Bremeni ja Saarimaa osariikide finantsolukorda. Tulevikus saavad need kaks liiduosariiki, mis on saanud föderaaleelarvest mitme aasta jooksul 400 miljonit eurot lisaraha, kasu lihtsamast laenusaamisest. Need meetmed on seotud selliste tingimustega nagu eelarve konsolideerimise tõendamine ja majanduse tugevdamise meetmed. Deutschlandfunk teatab, et liiduriikide võlapidur on lõdvendatud ja neil on nüüd lubatud võtta laenu kuni 035 protsenti. sisemajanduse kogutoodang aastas.

Bremeni ja Saarimaa puhul jäeti see määrus esialgu välja, kuid rahandusminister Lars Klingbeil rõhutab vajadust investeerida rohkem infrastruktuuri, haridusse, digitaliseerimisse ja tervishoidu. Eelnõu, nagu on avaldatud veebisaidil Föderaalne rahandusministeerium kirjeldatud on järjekordne samm, et anda osariikidele ja omavalitsustele rohkem tegutsemisruumi. See toimub 2. juuli 2025 kollektiivlepingus sätestatud planeeritava struktuurikomponendi osas, mis võimaldab tulevaste kulude suuremat finantseerimist.

Mõju omavalitsustele

Üks ülioluline punkt on see, et seadusemuudatus julgustab kõiki liidumaid investeerima rohkem põhitaristusse. Praeguseid probleeme, nagu ebatäpsed rongid ja lagunenud koolid, on raske ignoreerida. The Föderaalne kodanikuhariduse agentuur kirjeldab, et Saksamaal on märkimisväärne investeeringute mahajäämus, mis nõuab lähiaastatel ligikaudu 600 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Lisaks näitab uuring infrastruktuuriga rahulolu langust, langedes 54%-lt 2016. aastal vaid 35%-le 2024. aastal.

Bremeni ja Saarimaa suhtes kohaldatavate uute määruste eesmärk on aidata neid kaebusi lahendada. See vabastab tee ka nende liidumaade räsitud infrastruktuurile. Klingbeil rõhutab investeeringute tähtsust riikide ja omavalitsuste tulevase tegutsemisvõime jaoks, et tulla toime demograafiliste muutuste ja vanuselise struktuuriga kaasnevatele väljakutsetele.

Pilk tulevikku

Vanad omavalitsusvõlad on järjekordne “varjukont” paljude linnade ja valdade finantsolukorras. Föderaalvalitsuse eesmärk on leida sellele probleemile terviklik lahendus. See kajastub muu hulgas olemasolevas investeeringute paketis, mis näeb ette 100 miljardit eurot spetsiaalselt sellistesse valdkondadesse nagu kodanikukaitse, transpordi infrastruktuur ja digiharidus. Investeerimisvajadus pole väike – Saksa Tööstuste Föderatsiooni hinnangul jääb järgmise kümne aasta jooksul puudu vähemalt 400 miljardit eurot.

Uuendusabi seaduse muudatused on järjekordne samm reformide seerias, mille eesmärk on laiendada liidumaade rahalist tegutsemisruumi ja edendada seega olulisi investeeringuid infrastruktuuri. Aeg on oluline ja märgid viitavad tegutsemisele, kui Saksamaa soovib järgmise kümnendi väljakutsetega toime tulla.