Äärmuslikud ilmastikukapid: kuumalaine ja vihma kaos põhjas!

Äärmuslikud ilmastikukapid: kuumalaine ja vihma kaos põhjas!

Hannover, Deutschland - Mis teeb ilmastiku Põhja -Saksamaal nii ettearvamatuks? Ilmaekspert Dominik Jung on esitanud hinnangu viimaste arengute kohta. Praeguste teadete kohaselt on põhjas olev ilm osutunud äärmiselt ebajärjekindlaks ja vanad prognoosid ei tundu enam õigesti olevat. Saksamaa on hiljuti näinud äärmist põua ja põua, millele järgneb tugev vihmasadu ja kõrge õhuniiskus. Jungi sõnul räägivad eksperdid "jõhkrast kuumalainest", mis nüüd asendatakse niiskusega. Need ettearvamatute ilmamuudatused tekitavad küsimusi: mida peame lähinädalateks ootama?

Ilmastiku huvitav prognoos näitab, et Põhja -Aafrikast pärit Sahara tolm kolib Saksamaale Hispaania ja Portugali kaudu. Selle tulemusel suurenevad temperatuurid ja tolmuosakesed mõjutavad meie atmosfääri. Saksamaa idaosa jaoks ennustatakse kuni juuni lõpuni vihma või üldse mitte üldse, mis edendab jätkuvalt põuda. Ilmaeksperdi Jungi sõnul peaks tulev juuli olema ka "selgelt liiga kuiv". Keskmised temperatuurid põhjas võib tõusta 25 kraadi, eraldatud näpunäidetega kuni 30 kraadi. Kui Põhjamere rannikupiirkonnad ja Läänemere pakuvad tervitatavat jahutamist, näivad Saksamaa lõunaosa, eriti Saarlandis, palju kuumem - meteoroloogid ootavad isegi kuni 35 kraadi.

põud: ülemaailmne nähtus

Põud ei mõjuta mitte ainult Saksamaa põhjaosa, vaid on ka ülemaailmne probleem. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on põud riik, kus pikema aja jooksul on inimestele, loomadele ja taimedele vee kättesaadavus ebapiisav. Need tingimused on ilmastiku ja vee kättesaadavuse keeruka interaktsiooni tulemus. Meteoroloogia maailmaorganisatsioon määratleb põua pikema puudumise või sademete puudusena. Prognoositavate kliimamuutuste korral kasvab põua oht jätkuvalt ja mõjutab kogu maailmas 2,3 miljardit inimest veest.

Mõju võib olla tõsine, eriti põllumajandusele, tervise- ja energiavarustusele. Selle vastu võitlemiseks on vaja kohanemismeetmeid, näiteks põudade haldamine ja looduslike lahenduste kasutamine. Kohalik teadmiste ülekandmine mängib ka üliolulist rolli. Kliimamuutuste väljakutse muutub üha selgemaks, kuna ekstreemsed ilmastikuolud, näiteks põuad ja soojuslained, on alates 1990ndatest alates suurenenud sagedus ja intensiivsus.

tuleviku pilk

Samuti peame näitama põua kaudset mõju. Hinnanguliselt 733 miljonit inimest kogu maailmas kannatab praegu nälja all, samas kui kaks miljardit inimest kannatavad alatoitumuse all. Need ohtlikud tingimused on ekstreemsete ilmastikuoludega veelgi keerulised. Welthunger Aid rõhutab, kui oluline on selle näljaga võidelda, samal ajal kui olukorrad halvenevad kliimamuutuste tõttu. Äärmuslikud ilmastikuolud moodustavad nüüd 80 protsenti kõigist ülemaailmsetest katastroofidest ja tutvustavad meie ühiskonda tohutute väljakutsete ees.