Äärmiselt kapriisne ilm: kuumalaine ja vihmakaos põhjas!

Äärmiselt kapriisne ilm: kuumalaine ja vihmakaos põhjas!

Mis teeb ilma Põhja-Saksamaa nii ettearvamatuks? Oma hinnangu viimastele arengutele andis ilmaekspert Dominik Jung. Viimaste teadete kohaselt on ilmaolukord põhjas osutunud äärmiselt ebastabiilseks ja vanad prognoosid ei tundu enam paikapidavat. Saksamaal on hiljuti olnud äärmuslik kuivus ja põud, millele järgnes tugev vihm ja kõrge õhuniiskus. Jungi sõnul räägivad eksperdid “jõhkrast kuumalainest”, mis nüüd asendub märgade oludega. Need ettearvamatud ilmamuutused tekitavad küsimusi: mida peaksime lähinädalatel ootama?

Huvitav ilmateade näitab, et Sahara tolm liigub Põhja-Aafrikast läbi Hispaania ja Portugali Saksamaale. Selle tulemusena tõuseb temperatuur ja tolmuosakesed mõjutavad meie atmosfääri. Ida-Saksamaale ennustatakse juuni lõpuni vähest vihma või üldse mitte, mistõttu põuaperiood jätkub. Ilmaekspert Jungi sõnul tuleb ka järgmine juuli "oluliselt liiga kuiv". Põhja pool võib keskmine temperatuur tõusta 25 kraadini, üksikute tipphetkedega kuni 30 kraadi. Kui Põhjamere ja Läänemere rannikualad pakuvad teretulnud jahutust, siis Lõuna-Saksamaal, eriti Saarimaal, paistab asi oluliselt kuumem – seal ootavad meteoroloogid isegi kuni 35 kraadi sooja.

Põud: ülemaailmne nähtus

Põud ei mõjuta mitte ainult Põhja-Saksamaad, vaid on ülemaailmne probleem. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on põud seisund, mille korral inimestel, loomadel ja taimedel ei ole pikema aja jooksul piisavalt vett. Need tingimused on ilmastiku ja vee kättesaadavuse keerulise koostoime tulemus. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon määratleb põuda kui sademete pikaajalist puudumist või puudumist. Prognoositavate kliimamuutuste tõttu kasvab põuaoht jätkuvalt, mõjutades 2,3 miljardit inimest veeprobleemidega piirkondades kogu maailmas.

Mõjud võivad olla tõsised, eriti põllumajandusele, tervisele ja energiavarustusele. Selle vastu võitlemiseks on vajalikud kohanemismeetmed, nagu põua ohjamine ja looduspõhiste lahenduste kasutamine. Ka kohalikel teadmiste edasiandmisel on oluline roll. Kliimamuutuste väljakutse on muutumas üha selgemaks, kuna äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud ja kuumalained, on alates 1990. aastatest sagenenud ja intensiivistunud.

Pilk tulevikku

Peame arvestama ka põua kaudsete mõjudega. Kogu maailmas kannatab praegu nälja käes hinnanguliselt 733 miljonit inimest, samas kui kaks miljardit inimest kannatab alatoitumuse käes. Need ohtlikud tingimused muudavad veelgi raskemaks äärmuslikud ilmastikunähtused. Welthungerhilfe rõhutab, kui ülioluline on võidelda selle näljaga samal ajal, kui olukord kliimamuutuste tõttu halveneb. Äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad praegu 80 protsenti kõigist ülemaailmsetest katastroofidest ja esitavad meie ühiskonnale tohutuid väljakutseid.

Arvestades neid arenguid, jääb küsimus: kuidas tuleme toime pidevalt muutuvate ilmastikutingimustega tulevikus? Kliimaprobleemidega toimetulemise ning põudade ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes vastupidavamaks muutmise eest vastutavad nii poliitikud kui ka igaüks meist.