Suche
Mein Konto
Kliimaeesmärgid ohus? Hamburgi tulevane otsus tekitab vaidlusi!
12. oktoobril vastu võetud "Hamburgi tulevikuotsus" seab eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2040, kuid see on kriitika ja murega.
Kliimaeesmärgid ohus? Hamburgi tulevane otsus tekitab vaidlusi!
Märgid viitavad tormile Hamburgi teel kliimaneutraalsuse poole. “Hamburgi tulevikuotsus” hääletatakse 12. oktoobril 2025 ja selle eesmärk on muuta hansalinn kliimaneutraalseks aastaks 2040. Kriitilised hääled aga lähevad aina valjemaks. Paljud analüütikud peavad seda algatust "kiirparanduseks", mis toob rohkem kahju kui kasu Maailm teatatud.
Muresid on erinevaid. Kriitikud kurdavad, et Hamburgi senat ei ole esitanud ühtegi teaduslikku uuringut, mis toetaks ambitsioonikate kliimaeesmärkide teostatavust. Käesolev kaubanduskoja tellimusel valminud OECD uuring vaatleb ainult majandussektorit ja seda ei saa pidada terviklikuks tasuvusuuringuks kogu linna kohta. Hamburgi äri juhib tähelepanu, et 2045. aasta eesmärki peetakse isegi "väga ambitsioonikaks" – praegusest vaatenurgast võib see olla riskantne ettevõtmine.
Rahaline koormus ja võimalikud tagajärjed
Eriti murettekitavad on rahalised tagajärjed. Elamufondi dekarboniseerimine läheb hinnanguliselt maksma vähemalt 40 miljardit eurot, mis võib paratamatult kaasa tuua kõrgemad üürihinnad. Tulevase otsuse algatajad seisavad seega kahekordse väljakutse ees: ühelt poolt saavutada kliimaeesmärgid, teiselt poolt arvestada kodanike sotsiaalsete muredega.
Selline lähenemine võib kaasa tuua kohalikule majandusele täiendava koormuse. Lõppude lõpuks nähakse ettevõtteid ja töökohti tegevuskulude kasvu korral ohus. See võib kaasa tuua rände, mis oleks linnale kõike muud kui kasulik. Seetõttu nõuavad kriitikud läbipaistvat planeerimist turustiimulitega, selle asemel, et loota üksnes toetustele.
Pikaajalised perspektiivid ja alternatiivid
Eksperdid soovitavad keskenduda jätkusuutlikele lahendustele. Tõhusate meetmetena võiks arutada CO₂ hinnakujundust ja ELi heitkogustega kauplemise kasutamist. Kesksel kohal on muu hulgas ka taastuvenergia. EL on seadnud endale eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2030. aastaks 42,5 protsendini. Euroopa Parlament teatatud.
Hamburgis tuleks rõhku panna ka koordineeritud dekarboniseerimisele kogu väärtusahela ulatuses. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrgud võiksid anda olulise panuse kulude kokkuhoiu saavutamisse ja taastuvenergia kasutamise tõhusamaks muutmisse.
Jääb küsimus: kuidas Hamburg nende väljakutsetega toime tuleb? Tulevane otsus võib pakkuda linnale nii võimalusi kui ka riske ning 12. oktoober 2025 saab Hamburgi kliimapoliitika käekäigu jaoks ülioluliseks kuupäevaks.