Mahler päästab Tšaikovski Jevgeni Onegini: Imede õhtu!

Mahler päästab Tšaikovski Jevgeni Onegini: Imede õhtu!

Kui palju südant ja hinge läheb ooperisse, paistab eriti selgelt välja Tšaikovski suurteose *Jevgeni Onegin* saatus. 19. jaanuaril 1892 oli Saksamaa esilinastus Hamburgis meeldejääv sündmus – seda ka tänu Gustav Mahleri ​​väsimatutele pingutustele, kes pidi sekkuma ülikriitilises olukorras. Sel päeval lahti rullunud lugu näitab kunstnike väljakutseid ja kirge ning annab ülevaate suurejoonelise teose algusest.

Ooper *Jevgeni Onegin* põhineb Aleksandr Puškini samanimelisel värssromaanil ja selle on loonud Pjotr ​​Iljitš Tšaikovski. Esmakordselt esitati seda Moskvas 29. märtsil 1879 ja sellest ajast alates on seda peetud dramaatilise muusikaga lüüriliste ooperite silmapaistvaks näiteks. Tegevus toimub 1820. aastatel Peterburis ja selle lähiümbruses ning jutustab isekast kangelasest, kes lükkab tagasi noore naise armastuse ja tekitab seeläbi saatuslikult konflikti.

Saksa esituse väljakutsed

Hamburgi esilinastuse teel oli paar takistust. Tšaikovski, kes vaevu saksa keelt oskas, ei saanud ise oma teoseid dirigeerida. Tõlkest tingitud retsitatiivide muutused tekitasid segadust ning segadusse sattusid nii lauljad kui orkester. Solist Mary Kraus-Weiner meenutas kleidiproovis tekkinud raskusi. Olukord muutus pingeliseks, kui Tšaikovski sai aru, et kaotab etenduse üle kontrolli ja hakkas päästjat otsima.

Abiks kutsuti Gustav Mahler, kes oli juba sel hetkel tuntud kui suurepärane dirigent. Ta mitte ainult ei tulnud etteastet päästma, vaid suutis vaatamata keerulistele asjaoludele teha esituse ülekaalukalt edukaks. Lauljad olid tema kohalolekust dirigendi poodiumil vaimustuses ning esinemine oli unustamatu kõigile kohalviibijatele.

Mahler: Tõusev täht

1860. aastal Kalischtis sündinud Gustav Mahler oli muusikaline imelaps, kes lõpetas muljetavaldavad õpingud Viini konservatooriumis. Ta oli teinud endale nime erinevate dirigendiametitega, sealhulgas Leipzigis ja Budapestis, kuni Hamburgi ooperit juhtima asus aastal 1891. Võimalus lavastada Tšaikovski *Jevgeni Onegini* Saksamaa esiettekanne tugevdas tema mainet ja tekitas ooperimaailmas kõmu. Hiljem juhatas ta Viinis ka *Jevgeni Onegini* esmaettekannet, mis pälvis tähelepanu ka väljaspool selle piire.

Esietendus hansalinnas jäi ooperiajaloos oluliseks hetkeks ankrusse. Tšaikovski küsimustele oma muusika teostuse kohta vastas Mahleri ​​sekkumine. See episood pole mitte ainult tunnistus Mahleri ​​andekusest, vaid ka märk sellest, et ka kõige raskematel hetkedel võib tekkida väärtuslik muusikaline side.

Esinemise aega ei krooninud aga ainult edu. Pärast esilinastust seisis Tšaikovski ees ka *Jevgeni Onegini* edasised etendused, mis saavutasid kiiresti ülemaailmse edu. Oma pühendumusega mängis Mahler otsustavat rolli mitte ainult esietendusel Hamburgis, vaid kogu selle ooperi arendusprotsessis, mis on sellest ajast peale suurte ooperiteatrite repertuaaris püsivalt omanud.

Mahleri ​​ja Tšaikovski mõju ooperi- ja sümfoonilisele traditsioonile on vaieldamatu. Nende kahe sügavamõttelise artisti kogemused ja loominguline vahetus on siiani killuke elavast muusikaloost, mis kõlab nii lavadel kui ka nende taga.