PKK juhtkond mõisteti Hamburgis karistuseks: terroristidele tingimisi karistus!

PKK juhtkond mõisteti Hamburgis karistuseks: terroristidele tingimisi karistus!

Hamburgi kõrgem ringkonnakohus mõistis hiljutise otsusega tingimisi karistuse kaks meest, kes töötasid PKK (Kurdistani Töölispartei) piirkondliku juhina. Kaks süüdistatavat, vanuses 63 ja 64, tunnistati süüdi nende kuulumises välisriigi terroriorganisatsiooni. Karistused ulatuvad poolteist kuni kahe aastani, mis on süüdimõistetutele raske koorem, kuigi nad ei pea otse vangi minema. Sellest otsusest teatati Deutschlandfunki uudistes 23. detsembril 2025 ja see tõstab esile PKK tegevuse Saksamaal.

Aastatel 2020–2025 kasutasid mehed oma võimu Schleswig-Holsteinis ja Mecklenburg-Vorpommernis raha kogumise ja propagandaürituste korraldamiseks. Sellised tegevused on seotud neli aastakümmet kestnud konfliktiga PKK ja Türgi riigi vahel, mis alustas relvastatud võitlust kurdide õiguste eest 1984. aastal. Mulle teeb nalja, et PKK teatas oma laialisaatmisest alles 2025. aasta mais, samal ajal seisab silmitsi meeleheitlike katsetega oma järgijaskonda säilitada.

PKK fookuses

Türgi ja lääne sõbrad, sealhulgas Saksamaa on klassifitseerinud PKK terroriorganisatsiooniks, mistõttu on see Saksamaa suurim omataoline organisatsioon. Hamburgi osariigi põhiseaduse kaitse ameti andmetel on PKK-l selles riigis ligikaudu 14 500 toetajat. Vaatamata iseeneslikule lagunemisele jääb föderaalne siseministeerium endiselt terroristlikuks organisatsiooniks. "Kahepoolsed suhted nõuavad selget seisukohta," selgitab ministeeriumi kõrge pressiesindaja.

PKK asutaja ja 1999. aastast vangistatud Abdullah Öcalan toetab oma autoritaarset võimu 2007. aastal asutatud Kurdistani Ühiskondade Ühenduse (KCK) juhina. Hoolimata oma vangistusest Türgi vanglasaarel Imralıl, jätkab Öcalan nende mõjuvõimu ja kutsus hiljuti oma järgijaid üles. See palve on jõudnud pealkirjadesse nii PKK-s kui ka Türgi poliitikas, samas tõstatatakse küsimusi kurdi konflikti edasise arengu kohta.

Pikaajaline konflikt ja selle tagajärjed

Konflikt PKK ja Türgi riigi vahel on tänaseks nõudnud üle 40 000 inimelu. Selle vaidluse lõpp näib olevat kauge, eriti pärast ebaõnnestunud rahuläbirääkimisi 2015. aastal. Praegused arengud viitavad sellele, et nii Türgi kui ka Saksamaa poliitilist ja sotsiaalset maastikku kujundab see teema ka edaspidi: PKK on endiselt kuum kartul.

Kahe PKK ametniku suhtes tehtud kohtuotsus annab selgelt mõista, et Saksamaa kohtunikud hoiavad rühmituse tegevusel jätkuvalt kriitilist silma peal. Viimaste aastate sündmused näitavad terrorismivastase võitluse ja poliitiliste äärmuslastega toimetuleku jätkuvat väljakutset. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas olukord areneb ja millised edasised õiguslikud sammud võivad järgneda.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et PKK on jätkuvalt kesksel kohal Saksamaa ja rahvusvahelises poliitikas. Diskussiooni kujundavad nii liikmete tagakiusamine kui ka käimasolevad vaidlused terroristlikuks organisatsiooniks liigitamise üle.