Venemaa droonihoiatus Poolas: F-35 päästab õhuruumi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

11. septembril 2025 tulistati Poolas alla Vene droonid. NATO ja Poola õhuvägi reageerivad agressioonile.

Am 11.09.2025 wurden in Polen russische Drohnen abgeschossen. NATO und polnische Luftwaffe reagieren auf Aggression.
11. septembril 2025 tulistati Poolas alla Vene droonid. NATO ja Poola õhuvägi reageerivad agressioonile.

Venemaa droonihoiatus Poolas: F-35 päästab õhuruumi!

11. septembril 2025 juhtusid Poolas murettekitavad juhtumid: mitmed Vene droonid sisenesid Poola õhuruumi ja tekitasid suurt elevust. Selle ohu tõrjumise missioonil olid Hollandi hävitajad F-35 ainsad, mis suutsid droone edukalt alla tulistada. Kokku neutraliseeriti kolm drooni, kuigi neljandat uuritakse veel, nagu nau.ch teatab. See stsenaarium on murettekitav verstapost, kuna see oli esimene intsident, kus Poola õhutõrje pidi tegutsema Venemaa droonide vastu.

NATO oli ärevuses ja on juba alustanud uurimist. Vahejuhtumitele reageeris ka Poola valitsus. Peaminister Donald Tusk kirjeldas sündmusi kui Venemaa "laiaulatuslikku provokatsiooni" ja rääkis "agressiooniaktist", mis ohustab tõsiselt Poola riiklikku julgeolekut. "Me seisime silmitsi tõelise ohustsenaariumiga," jätkas Tusk. Poola õhuvägi tegi kahjutuks üle tosina lendava objekti ning kaitsemeetmete osaks oli ka Bundeswehri ja teiste NATO riikide õhujõudude kasutamine, nagu võib lugeda [merkur.de] artiklist (https://www.merkur.de/politik/mit-diesen- Waffen-wurden-russische-dronen-in-polen-bekaempft-bundeswehr-im-satz-zr-93926627.html).

Üksikasjad operatsioonide ja tagajärgede kohta

Kokku registreeriti intsidentide käigus NATO õhuruumis 25 lendavat objekti, mis ei tunginud mitte ainult Poola, vaid ka Leedu õhuruumi. Lisaks F-35-le olid kaasatud ka Poola hävitajad F-16, erinevad helikopterid nagu MI-17, MI-24 ja Black Hawk ning Itaalia seirelennuk AWACS. Droonide tuvastamiseks kasutati kaht Bundeswehri Patrioti õhutõrjesüsteemi, kuid nad ei tulistanud ühtegi raketti, mis ei ajendanud NATOt Põhja-Atlandi lepingu artiklit 5 aktiveerima, nagu [tagesspiegel.de](https://www.tagesspiegel.de/internationales/drohnenabschusse-in-polen-das-alles-deuterus-dieluuft-s Defense-testet-14305100.html) selgitatud.

Need juhtumid leidsid aset Venemaa rünnaku ajal Ukrainale, kui droon kahjustas Vyrõkis asuvat elumaja. Vigastusi õnneks polnud. Tusk hoiatas Venemaa rünnakute eest juba teisipäeval ja võttis kohe kasutusele meetmed Poola lennunduse turvalisuse tagamiseks. Samas näevad eksperdid nagu sõjaline ekspert Carlo Masala neid intsidente NATO õhutõrje proovikivina Venemaa poolt, mistõttu tundub olukord pingelisem kui varasematel aastatel.

Väljavaade ja diplomaatilised reaktsioonid

Kuulujutud Venemaa võimalikust edasisest agressioonist on kõrged, eriti pidades silmas eelseisvaid sõjalisi õppusi Vene-Valgevene õppuse “Zapad” raames. Poola valitsus on taotlenud menetlust NATO lepingu artikli 4 alusel, mis tähendab, et Poola julgeolek on ohus ja soovitakse konsulteerida kõigi NATO partneritega. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas kirjeldas juhtunut kui "kõige tõsisemat Euroopa õhuruumi rikkumist" pärast Ukraina sõja puhkemist. Poliitilisel areenil arutletakse selle üle, kas ja kuidas peaksid EL ja NATO neile provokatiivsetele tegevustele asjakohaselt reageerima.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja rahvusvahelise üldsuse pilgud on suunatud selle piirkonna arengutele. Läänemere piirkonna julgeolek võib olla suuremas ohus kui kunagi varem ning Poola õhuvägi on näidanud, et on valvel. Praegusel rahututel aegadel on olulisem kui kunagi varem, et NATO jääks ühtseks ja oleks valmis niisuguseid ohte tuvastama ja neutraliseerima.