Digiohud: ajuuurijad hoiatavad noorte mobiiltelefonisõltuvuse eest!

Digiohud: ajuuurijad hoiatavad noorte mobiiltelefonisõltuvuse eest!

Meedia tarbimine noorte seas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Praeguse Postbanki uuringu kohaselt veedavad 16–18-aastased noored praegu Internetis umbes kümme tundi, mis on poolteist tundi rohkem kui 2023. aastal. See on murettekitav, eriti kui võtta arvesse aju-uurija prof Manfred Spitzeri avaldust, kes arutas Stralsundis peetud loengus digitaalse meedia negatiivseid mõjusid haridusele. Põhisõnum? Liigne meediatarbimine võib põhjustada "digitaalset dementsust", ütleb Spitzer, kes viitab Rootsi Karolinska Instituudi uuringule, mis näitab, et digitaalne meedia klassiruumis ei too kaasa paremat õppimist. NDR teatab.

Oma hoiatustes rõhutab Spitzer ka seda, et umbes igal neljandal noorel on mobiiltelefonisõltuvuse tunnused. Tagajärjed tervisele on murettekitavad: kehvast kehahoiakust kuni lühinägelikkuse ja kõrge vererõhuni, mis võib tuleneda intensiivsest mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kasutamisest. Eriti murettekitav on Hiinas Wuhanis tehtud uuring, mis näitab, et laste silmamunad kasvasid lukustuse ajal kiiremini, põhjustades lühinägelikkust. Arengut silmas pidades teatas Hesseni haridusministeerium, et kehtestab alates 2025. aasta augustist koolides mobiiltelefonide kasutamise keelu, mida Spitzer tervitas selgelt.

Vanemad mures

Vanemad on üha enam mures oma laste meediakasutuse pärast. DAK-i uuring, mida toetab Hamburgi Eppendorfi ülikoolihaigla, näitab, et Saksamaal on miljonitel lastel ja noortel probleeme meediatarbimisega. Üle veerandi 10–17-aastastest noortest kasutab sotsiaalmeediat problemaatiliselt, samas kui umbes 5% loetakse sõltuvaks. See näitab, et digitarbimise riskid on endiselt suured, kuigi on märke mängu- ja sotsiaalmeedia sõltuvusprobleemide mõningasest vähenemisest 2024. aastal.

Vanemate ebakindlus kajastub ekspertide soovitustes laste ekraaniaja kohta. DGKJ meediajuhised soovitavad meediaaega drastiliselt piirata: alla 3-aastastel lastel ei tohiks ekraaniaega olla, 3–6-aastastel aga maksimaalselt 30 minutit päevas. 6–9-aastastele lastele ei soovitata rohkem kui 45 minutit. Tugev toetus nendele meetmetele tuleb WHO-lt, kes nõuab rohkem investeeringuid digiharidusse ja sotsiaalmeedia platvormide rangemat reguleerimist. Deutschlandfunk teatab.

Uus perspektiiv?

Huvitaval kombel on ka uusi vaatenurki digitaalse meedia kasutamisele. Ajakirjas Nature Human Behavior avaldatud neuroteadlaste metaanalüüs lükkab ümber laialt levinud arvamuse, et digitaalne meedia halvendab kognitiivseid võimeid ja suurendab dementsuse riski. See analüüs näitab, et digitaalse meedia kasutamine võib vähendada dementsuse riski lausa 58%. Siin tulebki mängu “tehnoloogilise reservi” mõiste: uuringu kohaselt soodustab eluaegne tehnoloogiaga tegelemine tunnetust. Põnev pööre, mis annab digitaalse meedia sageli kriitilisele pilgule positiivsema noodi. Põhja-Baieri teatab.

Need tulemused viitavad sellele, et digitaaltehnoloogia kasutamine on kognitiivselt keeruline ja võib potentsiaalselt edendada vanemate inimeste vaimset vormi. Kuid enne kõiki neid arutelusid jääb üks küsimus: kuidas tagada, et järgmine põlvkond õpib seda tehnoloogiat vastutustundlikult kasutama? Kiire pöördumine lapsevanemate ja haridusasutuste poole.