Gastronoomia MV-s: miks on toit muutumas luksuskaubaks?

Gastronoomia MV-s: miks on toit muutumas luksuskaubaks?

Saksamaal käib tuline arutelu restoranihindade järsu tõusu üle. Siin keskendutakse kirdeosa, eriti Mecklenburg-Vorpommerni gastronoomiale. Tarbija, kes kirjutab nendel teemadel veergu, leidis, et seal on hinnad oluliselt kõrgemad kui sellistes piirkondades nagu Bodeni järve piirkond. Šnitsel seenekoorekastmega maksab Ravensburgis 16 euro ringis, erinevate liharoogade hinnad jäävad aga 17-18 euro vahele. Kust see hinnavahe tuleb?

Peamine põhjus on tihedate võrgustike puudumine põhjaosas, nagu lõunas asuvate toitlustusettevõtete jaoks. Seal viib suurem konkurents ja paremad ostuhinnad hindu alla. Seevastu Mecklenburg-Vorpommernis puuduvad sageli otseteed tootjate juurde ning hinnatõusu aitavad kaasa suurematest vahemaadest tulenevad transpordikulud. Sellele lisandub asjaolu, et kogenud spetsialistid on piirkonnas haruldased, mis toob kaasa ebaefektiivsed protsessid ja kõrgemad personalikulud.

Kasvavad gastronoomiahinnad ja nende tagamaad

Pilk toitlustussektori arengutele näitab, et hinnad restoranides ja hotellitööstuses jätkavad tõusu – hoolimata üldiselt madalamast inflatsioonist. 2024. aasta aprillis tõusid hinnad eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi 10 protsenti, mis tähendab tööstuses keskmiselt 30 protsenti tõusu alates 2020. aastast. Põhjusi selleks on erinevaid. Võtmetegurid on tõusnud miinimumpalk, kallimad transporditeenused ning kõrgemad toidu- ja energiahinnad. Tavapärase 19-protsendilise käibemaksumäära kehtestamisega alates 2024. aasta jaanuarist tunnevad nende arengute mõju ka restoranikülastajad.

Mecklenburg-Vorpommerni elanikel on sageli tunne, et nad ei jaksa enam restoranides käia, mistõttu eelistavad paljud ise süüa teha. See kajastub ka pakkumise trendides: kui sadamabaarid ja klassikalised restoranid võitlevad ellujäämise nimel, naudivad suupistebaarid suurt populaarsust. Selle näiteks on Zinnowitzis asuv hotell Baltic, mis pakub erinevaid õhtuseid buffete, sealhulgas tavalist 38 euro eest buffee ja 18 euro eest soodsamat varianti, mis sisaldab pitsat, pastat ja antipasti.

Toiduhindade rahaline koormus

Teine võtmeküsimus on toiduainete hinnad, mis on viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Alates 2020. aastast on toidukulu kallinenud 32,8 protsenti, mis on suur koormus eelkõige majapidamistele. Toit moodustab praegu ligikaudu 14,2 protsenti eratarbijate kulutustest, kuigi see osa on aastatuhande vahetusest saadik oluliselt langenud. Ukraina sõjast tingitud ebakindlus on mõjutanud ka tarbijate meeleolu Saksamaal ja aitab kaasa hinnatõusule.

Kui vaadata neid gastronoomia ja toiduhindade arenguid, saab kiiresti selgeks: väljas söömisest võib peagi saada luksus, mida saavad endale lubada vaid vähesed. Restoranikülastuste otsinguvälja ja kodupliidi vahel pole mitte ainult maitseid, vaid ka rahalisi takistusi.