Revolutsioon Greifswaldis: plasmalüüs edendab vesiniku tootmist!

Revolutsioon Greifswaldis: plasmalüüs edendab vesiniku tootmist!

Põhja-Saksamaal uuritakse Greifswaldis asuva Leibnizi plasmauuringute ja tehnoloogia instituudi (INP) põneva uurimisprojekti raames revolutsioonilist meetodit kliimaneutraalse vesiniku tootmiseks. See uus meetod, mida nimetatakse plasmalüüsiks, lubab oluliselt suurendada vesiniku tootmise energiatõhusust ja vähendada CO₂ heitkoguseid miinimumini. FR.de teatab, et plasmalüüs jagab metaani vesinikuks ja tahkeks süsinikuks, vähendades elektritarbimist umbes 20% võrreldes traditsioonilise elektrolüüsiga.

Selle protsessi eripära: metaani muundamisel jääb süsinik tahkeks ja seda saab kasutada väärtusliku toorainena. Ideaalis pärineb metaan kliimaneutraalsetest allikatest, näiteks biogaasist, mis vähendab veelgi CO₂ heitkoguseid. Arvestades tänapäevaseid Saksamaa energiavarustuse väljakutseid – vesiniku tarbimine jääb praegu vahemikku 55–60 teravatt tundi aastas – võib see tehnoloogia anda olulise panuse energia üleminekusse.

Vesinik kui osa tulevasest energiasüsteemist

niimoodi Föderaalne Keskkonnaagentuur selgitab, et vesinikul on Saksamaa tulevases energiasüsteemis võtmeroll. Seda ei kasutata mitte ainult sekundaarse energiaallikana rafineerimisprotsessides ja keemiatööstuses, vaid ka gaasielektrijaamade kaudu elektrivarustuse tagamiseks. Föderaalvalitsus järgib ambitsioonikaid plaane toota 2030. aastaks 40–75 teravatt-tundi rohelist vesinikku.

Oluline punkt on plasmalüüsi paindlikkus. Seda saab kasutada erinevates süsteemides, nagu maagaasi- ja biogaasijaamad, aga ka veeldatud maagaasi (LNG) jaamades. Mecklenburg-Vorpommerni osariik toetab projekti; Vabariik investeerib EL-i vahenditest neli miljonit eurot vesinikuuuringute tehasesse MV, milles on lisaks INP-le kaasatud Fraunhofer IGP ja Leibnizi katalüüsiinstituut (LIKAT).

Tulevik silme ees

Selle uue tehnoloogia potentsiaal ei sõltu aga mitte ainult tehnilistest edusammudest, vaid ka poliitilistest otsustest. Föderaalmajandusminister Katherine Reiche on pühendunud tehnoloogiale avatud energiapoliitika kursusele, mis hõlmab erinevaid vesinikuprotsesse ja ka importi. See lähenemisviis on otsustava tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamisel ja vesinikumajanduse laiendamisel Saksamaal.

Üldiselt näitab Greifswaldis toimuv projekt, kuidas uuenduslikud tehnoloogiad võivad aidata ületada energia ülemineku väljakutseid. Plasmalüüsi kasutamine ei suuda mitte ainult rahuldada vesiniku vajadusi kliimasõbralikul viisil, vaid ka vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja sillutada teed säästvamale energiatulevikule.