Ebakindlad ajad: Erakindlustusega isikutel 2026. aastal märkimisväärne kindlustusmaksete tõus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Alates 2026. aastast tõusevad era- ja kohustusliku ravikindlustuse maksed. Põhjused on suuremad ravikulud ja vajalikud reformid.

Ab 2026 steigen die Beiträge für Privat- und gesetzlich Versicherte. Ursachen sind höhere medizinische Kosten und notwendige Reformen.
Alates 2026. aastast tõusevad era- ja kohustusliku ravikindlustuse maksed. Põhjused on suuremad ravikulud ja vajalikud reformid.

Ebakindlad ajad: Erakindlustusega isikutel 2026. aastal märkimisväärne kindlustusmaksete tõus!

Niisiis, kallid lugejad, mis ootab meid tervishoius 2026. aastal? Era- ja kohustusliku ravikindlustuse suured rahamagnetid valmistuvad sissemaksete edasiseks tõusuks ja seda saab olema päris suur tükk. Alates 1. jaanuarist 2026 peavad erakindlustusega ja juriidiliselt kindlustatud inimesed valmistuma märkimisväärseteks kindlustusmaksete tõusuks. Eraravikindlustuse liidu andmetel on ligikaudu 60% erakindlustusega inimeste keskmine kindlustusmaksete tõus umbes 13%. Mõned inimesed küsivad endalt: "Miks kulud tegelikult kasvavad?"

Üks peamisi põhjusi on meditsiinikulude püsivalt kasvav dünaamika, mis tähendab, et eraravikindlustus ja kohustuslik ravikindlustus peavad oluliselt suurenema. Erakindlustusandjad ootavad 2026. aastaks igakuist sissemakset keskmiselt umbes 617 eurot, keskmise sissetulekuga kohustusliku ravikindlustuse (GKV) töötajad saavad aga tõenäoliselt ligi 770 eurot. Techniker Krankenkasseni juht Meyer on isegi hoiatanud, et GKV lisamaksed võivad ületada kolme protsendi piiri.

Suureneb detailsus

Kui numbreid lähemalt vaadata, saab kiiresti selgeks, et statsionaarne piirkond jääb suurimaks kulutekitajaks. 2024. aastal kulutas PKV haiglateenustele üle 10% rohkem kui eelmisel aastal. Ka numbrid räägivad enda eest: aastatel 2022–2024 kasvas erakindlustusega inimeste statsionaarne ravi muljetavaldavalt 10,9%. Teisest küljest tõusevad haiglaravikulud 2024. aastal ilmatu 27 miljardi euroni, mis on 17,57% tõus.

Kui rääkida kohustuslikust ravikindlustusest, siis pole ka kulutused tühised. 2025. aasta I poolaastal kulutati kohustuslikus ravikindlustuses 166,1 miljardit eurot, millest ainuüksi haiglaravile kulus ligikaudu 49,4 miljardit eurot, mis on 9,6% rohkem kui aasta varem. Kasvanud on ka ravimite kulutused: 27,2 miljardit eurot tähendab 6% tõusu.

Tervishoiu tulevik

Pilk sellele, mis meid ees ootab, annab väljakutsuva pildi. Föderaalvalitsus on kulude stabiliseerimiseks käivitanud säästupaketi, kuid kokkuleppe saavutamine liidunõukogus on takerdunud. Aeg on ülioluline, sest täiendavate sissemaksete üle peavad haigekassad otsustama 2026. aasta alguses. Eksperdid nõuavad terviklikku tervishoiureformi, et säilitada sotsiaalne solidaarsus ja hoida kasvavad kulud kontrolli all. DIA ennetamine näitab, et osamaksete keskmine korrigeerimine toimub sageli ainult siis, kui on tõendatud rohkem kui 10% kõrvalekalle arvutusest.

Avatud kõrv digitaliseerimise lähenemisviisidele, nagu e-tervise rakendused, võiks kindlasti olla tõhusust suurendav lahendus. Samal ajal töötatakse välja ettepanekud esmatasandi arstide süsteemi juurutamiseks, mis eeldaks perearsti saatekirja eriarsti vastuvõtule.

Kokkuvõtvalt võib öelda: 2026. aastal ootab meid ees äkiline aeg tervishoiusüsteemis. Olenemata sellest, kas need on kohustuslikud või eraõiguslikud – sissemaksed tõusevad ja on näha, millised meetmed tegelikult jõustuvad, et mitte panna kodanikele veelgi suuremat koormust. Olge soojas, see võib olla kuum aasta!