Pensionäridele kohustuslik aasta? Arutelu õigluse ja vastutuse üle!

Pensionäridele kohustuslik aasta? Arutelu õigluse ja vastutuse üle!

Mis pensionäride riigis inimeste mõtteid liigutab? Saksamaal käib praegu tuline arutelu pensionäride „sotsiaalaasta“ ettepaneku üle. Saksa sotsioloog Klaus Hurrelmann väljendas ühes intervjuus mõtet, et vanem põlvkond peaks täitma oma “võla, mis ühiskonnale tuua”. Näiteks võib kohustuslik aasta tööea lõpus aidata koormust põlvkondade vahel õiglasemalt jaotada. Selline samm võiks tugevdada ka solidaarsustunnet, nagu rõhutab Hurrelmann, seda enam, et noorematele inimestele pakuvad väljakutset juba praegu kasvavad võlad ja ülekoormatud pensionisüsteem. [FR] annab ülevaate reaktsioonidest sellele ettepanekule ja teatab, et juba 64 protsenti elanikkonnast pooldab sellist aastat.

Vastuolulist arutelu õhutavad erinevad avalikkuse hääled. Toimetaja Claudia Marsal ütleb oma kolumnis, et tema enda ema ei tohiks 78-aastaselt enam töötada. Lugejate reaktsioonid Hurrelmanni ettepanekule on valdavalt kriitilised. Bert Funke, kes on ise 37-aastase tööstaažiga pensionär, kirjeldab, et saab nüüd pensioni vähem kui kodanikuhüvitis. Ta soovitab pensionäride asemel kehtestada kohustuslikud aastad kodanikutoetuste saajatele. Teine kriitik Werner Guth kritiseerib ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, kus pensionärid on sunnitud töötama, samal ajal kui miljardäridelt palka ei küsita.

Pensionäride hääled

Martina Ernst võtab paljude eakate tunde kokku: Nad on kokku leppinud, et seeniorid on terve elu töötanud ega peaks madala palga eest töötama. Seeniorid tundsid end mitmekesisuse arutelude ajal sageli ignoreerituna. Ulrich Bernhard küsib ka, miks peaks ajateenistuse või sotsiaalteenistuse läbinud pensionäre uuesti kohustuslikule ajateenistusele kutsuma. Ute Kaufmann ja Gerd Brennführer toovad välja kaebused poliitikas ja majanduses, mis on praegusele olukorrale kaasa aidanud. Kaufmann rõhutab, et pensionärid peaksid nautima oma väljateenitud pensionipõlve ja mitte vastutama poliitikas tehtud vigade eest.

Nende aruteludega seoses ei tohi me ignoreerida praeguseid pensionipoliitika arenguid. Parlament on praegu vastu võtnud pensionipaketi, mis määrab pensionitasemeks 48 protsenti ja rahastab meetmeid maksutuludega. See võiks vanemas eas vaesusriski tõrjuda ja ühtlasi võrdsustada emapensioni. Ühiskondliku ühenduse VdK hinnangul näitavad demograafilised arengud, et aastaks 2050 kasvab plahvatuslikult pensionäride arv, samal ajal kui panustajate arv väheneb. See areng põhjustab kohustusliku pensionikindlustuse ja usalduse selle süsteemi vastu kõikuma. Stabiilne pensionisüsteem pole oluline mitte ainult vanematele inimestele, vaid ka nooremale põlvkonnale, kes peab oma tuleviku pärast kartma.

Kokkuvõtteks võib öelda, et arutelu pensionäride kohustusliku sotsiaalaasta üle puudutab keerulist debatti sotsiaalse õigluse, sotsiaalse vastutuse ja põlvkondade küsimuste üle. Kuigi idee tundub heade kavatsustega, on sellise määrusega seotud palju väljakutseid ja muresid. Eks ole näha, kuidas olukord areneb ja kas ühiskondlik surve avab lõpuks poliitikute kõrvad seenioride muredele.