Rostock segaduses: protestige kantsler Merzi vastuoluliste avalduste vastu!

Rostock segaduses: protestige kantsler Merzi vastuoluliste avalduste vastu!

27. oktoobril 2023 kogunes umbes 600 inimest Rostockis Neuer Markti väljakule emotsionaalsele meeleavaldusele motoga "Me oleme linnapilt – me oleme tütred". Protest oli otsene vastus kantsler Friedrich Merzi (CDU) vastuolulistele avaldustele rändepoliitika kohta. Merz selgitas intervjuus, et "linnapildis on probleem" ja julgustas tütreid küsima, mida ta sellega mõtles. Need avaldused pälvisid tugeva kriitika ning neid tajuti üldistuste ja omastamisena, mistõttu paljud miitingul osalejad oma nördimust valjuhäälselt väljendasid. Rostocki migrandinõukogu korraldas meeleavalduse koostöös Rostocki Natsivaba Alliansiga, et juhtida tähelepanu migrantide ja mitte-Saksamaa kodanike väljakutsetele ja hirmudele. Põhja kuller teatab, et migrandinõukogu esinaine Maria Lichtermann rääkis Merzi väljaütlemiste üle pettumusest. Ta kutsus üles tegema struktuurseid muudatusi, nagu parem juurdepääs haridusele ja taskukohane eluase.

Demol oli ka Mecklenburg-Vorpommerni osariigi naisnõukogu esinaine Flora Mennicken, kes kirjeldas "tõeliste" ja "valede" sakslaste liigitamist sotsiaalse suhtluse "puhtaks mürgiks". Nagu näitasid ka mitmed teised protestid, võttis kantsleri kriitika mõõtmeid paljudes Saksamaa linnades. SRF teatas, et umbes 2000 inimest tuli Hamburgis vihmase ilmaga tänavatele ja hoidsid käes plakateid nagu "Merz meie linnapildist välja!" juhtis probleemile tähelepanu.

Sotsiaalsed reaktsioonid ja väljakutsed

Meeleavaldustel osalejad ei väljendanud mitte ainult oma emotsioone, vaid ka põhjendatud muret Merzi väljaütlemiste pärast. Rostocki CDU ringkonna aseesimees Chris Günther märkis, et enamik migrante on hästi integreerunud. Sellegipoolest on oluline probleeme avalikult nimetada. Naturaliseeritud sotsiaaltöötaja Imam-Jonas Dogesh juhtis tähelepanu väljakutsetele, millega põgenikud silmitsi seisavad. Pikad ooteajad töölubade ja integratsioonikursuste saamiseks on tõelised takistused. Ta kritiseeris Merzi väljaütlemisi kui põhjendamatuid ja tundis end seetõttu nurka surutuna. Põhja kuller

Nende vaidluste taustaks on Saksamaal käimasolev debatt rändepoliitika üle, mis kajastub ka erinevates uuringutes. Näiteks ZDF-i poliitilise baromeetri uuringu järgi on 63 protsenti vastanutest seisukohal, et Merzi väide linnapildi probleemidest on õigustatud. Üldiselt on aga märkimisväärne mure, et migrante tajutakse probleemidena, mitte osana lahendusest, nagu märkis Süüria-Saksa kultuuriühenduse esindaja. Inimesi, keda tajutakse teistsugustena või võõrastena, mõjutavad Merzi väljaütlemised paljude esinejate sõnul eriliselt. SRF

Integratsioon kui püsiv ülesanne

Praeguse arutelu võtmeteema on pagulaste integreerimine, mis jääb professor Petra Bendeli sõnul jätkuvaks ülesandeks. ZDF rõhutab, et omavalitsused rahastavad integratsioonimeetmeid sageli ebapiisavalt ning paljusid teenuseid, nagu nõustamine ja keelekursused, korraldatakse vabatahtlikult. Seda peetakse immigratsiooniühiskonna võrdsete võimaluste keskseks probleemiks.

Samal ajal saavutas Saksamaa 2022. aastal rekordilise tööturu lõimumise taseme, kus 70 protsenti immigrantidest töötas. Samas on suuri lahknevusi: kui mõnda omavalitsust peetakse ülekoormatuks, siis teised väljendavad soovi piirata sisserännet, et integratsiooni parandada. Seda peetakse juriidiliselt problemaatiliseks ja see võib mõjutada rahvusvahelisi lepinguid. Lõppkokkuvõttes jääb küsimus: kuidas leida tasakaal avatud ühiskonna ja vajaduse vahel integratsiooniga tõsiselt tegeleda?