Rostocki finantskriis: 11 miljoni euro defitsiit seab ohtu palgad!

Rostocki finantskriis: 11 miljoni euro defitsiit seab ohtu palgad!

Rostockis on palju kära: linn seisab silmitsi tõsiste rahaliste väljakutsetega miljoni dollari defitsiidi tõttu. Üheteistkümne miljoni euro suurune auk ähvardab ohtu seada umbes 2600 töötaja palga. Linnapea Eva-Maria Kröger lööb häirekella, sest ohus on novembri- ja detsembrikuu palkade sujuv väljamaksmine ning iga-aastane erimakse. Kodanikud peavad kolmapäeval, 19. novembril leppima ülegraafiku maksmisega, et midagi hullemat ei juhtuks. Täiendavaid küsimusi tekitab asjaolu, et 2024. ja 2025. aasta eelarve planeerimine, kus personali on vaid 389 miljonit eurot, on hinnatud liiga madalaks.

Aga kuidas võis selline kahetsusväärne olukord tekkida? Täiendav vajadus on Krögeri sõnul tingitud nii käimasolevatest kollektiivläbirääkimistest kui ka õendusabi ja ravikindlustuse kuluosade suurenemisest, mis selgusid alles 2025. aasta eelarve täitmisel. Need muudatused koos prognoosiga, mis juhtis tähelepanu puudujäägile 2023. aasta oktoobris, kõigutavad valla finantsstabiilsust. Lisaks nõuavad Komba ja DBB riigiteenistujate ametiühingud läbipaistvat põhjuste selgitamist ja strateegiat, kuidas tulevikus sarnaseid olukordi vältida.

Eelarve külmutamine ja selle tagajärjed

Väga lühikese ajaga kehtestati eelarve külmutamine – vahend, mida linnavalitsus saab kasutada teatud kulude minimeerimiseks või peatamiseks, kui kulud ületavad tulusid. Selliste meetmete eesmärk on aidata stabiliseerida eelarveseisundit ja säilitada rahalist tegutsemisvõimet. See aga tähendab ka seda, et uued investeeringud ja projektid tuleb ootele panna. Eriti mõjutatud on vabatahtlikud kulutused, nagu spordiklubide toetamine või mänguväljakute uuendamine. NDR-i raporti kohaselt võib eeldada, et kodanikud peavad pakkumistest loobuma, linnavalitsusel võtab päringutele vastamine kauem aega ning samuti võivad tõusta tasud ja kinnisvaramaksud.

Aga kas eelarve kitsaskohtade ratas ei pöörle ainult Rostockis? Sarnane pilt avaneb Saksamaal. Paljude omavalitsuste finantsseis on viimasel aastal halvenenud. Maksutulud seisavad ning olulised kululiigid nagu personali- ja sotsiaalkulud kasvavad pidevalt. Seda dokumenteeris Bertelsmanni fondi 2025. aasta omavalitsuse finantsaruanne, mis toob esile murettekitavad suundumused. Struktuuriprobleemid, eriti sotsiaalkulutuste osas, on endiselt lahendamata, mis seab kahtluse alla omavalitsuste rahalise tegutsemisvõime.

Halvimad prognoosid viitavad, et Rostocki võlad võivad 2027. aastaks kasvada ligikaudu 130 miljoni euroni, muu hulgas plahvatuslikult kasvavate sotsiaalkulude tõttu. 12 miljoni euro suurust puudujääki tahetakse vähendada, kuid tulevikuväljavaade jääb pessimistlikuks: lähiaastatel on silmapiiril 60 miljoni euro suurune aastane puudujääk. Küsimused vajaliku üleriigilise riigireformi ja föderaalvalitsuse selgete finantseerimiskohustuste kohta on kiireloomulised, et tagada omavalitsuste ülesanded pikemas perspektiivis.

Samal ajal on poliitilises arutelus kuulda palju hääli. Sybille Bachmann Rostocker Bundist ja SPD parlamendifraktsioon on samuti nõudnud puuduvate lisanõuete selgitamist ning pakuvad toetust vajalike lisakulude katmiseks personalivaldkonnas. Saab näha, kuidas olukord kujuneb ja kas kodanikud suudavad järgmisel kolmapäeval olla lahenduskeskse suhtluse ja jätkusuutliku finantspoliitika osas õige eeskuju.