Suche
Mein Konto
Saarland õnneatlases allakäiguspiraalil: hullem on ainult MV!
Mecklenburg-Vorpommeri tulemused on 2025. aasta õnneatlases kehvemad kui Saarimaa, mis teeb murelikuks eluga rahulolu.
Saarland õnneatlases allakäiguspiraalil: hullem on ainult MV!
Õnneatlases on saarlased oma rahulolust osa kaotanud. Värskeim aruanne saidilt wndn.de näitab, et Saarland on praeguses edetabelis langenud 15. kohale – ühe koha võrra madalamale kui aasta varem. See teeb Mecklenburg-Vorpommernist ainsa föderaalriigi, mille tulemused on halvemad.
Kuid on ka helgeid kohti: eluga rahulolu Saarlandis on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 0,05 punkti võrra. See tähendab, et 2025. aastal on rahulolu keskmine 6,78 punkti. Kuigi see tõus on varasemate aastatega võrreldes nõrgem, on kõver endiselt ülespoole suunatud pärast seda, kui koroonapandeemia on elanikkonna heaolule eriti rängalt mõjunud.
Õnneatlase loendurid
Saarlaste rahulolu on keeruline. Vaatamata tõusutrendile jääb eluga rahulolu Saksamaa keskmisest allapoole. 2010. aastate teisel poolel oli eluga rahulolu kõrgem kui pikka aega olnud, jõudes 2017. aastal 7,15 punktini. Hilisem langus vaid 6,21 punktini 2023. aastal muudab praeguse arengu positiivseks, isegi kui lähtepunkt pole optimaalne.
- Lebenszufriedenheit 2025: 6,78 Punkte
- Vorjahr: +0,05 Punkte
- Rang im Bundesländerranking: 15
- Letzter Platz: Mecklenburg-Vorpommern
Eriti tähelepanuväärne on see, et kõik Saarimaa elanikerühmad on 2010. aastatega võrreldes rahulolu kaotanud. See on eriti märgatav keskmise sissetulekuga inimeste ja perede seas. Ja kui vaba aja tegevusi Saarimaal hinnatakse väga kõrgelt, siis sissetulekute, pere ja tööga rahulolu on pigem alla keskmise. See paneb mõtlema, kuna üldine elukvaliteet, mida mõjutab klubide tihedus, annab tegelikult positiivse pildi.
Majandusolukord ja väljavaated
Saksamaa väikseimal osariigil Saarimaal on sündmusterohke ajalugu, mida mõjutasid tugevalt industrialiseerimine ja kaevandamine. 2570 km² suuruse pindalaga ja umbes 990 000 elanikuga Saarmaa sai 1957. aastal Saksamaa Liitvabariigi osaks pärast seda, kui ta oli varem olnud Prantsuse halduse all. Majanduslik alus on täna stabiilne, kuid struktuursed väljakutsed on märgatavad. Pärast viimaste söekaevanduste sulgemist 2012. aastal on majandusstruktuur muutunud ja riik keskendub uutele sektoritele nagu autotööstus ja arvutiteadus.
Praegused heaolunäitajad näitavad, et Saarimaal on objektiivsed elutingimused paranenud. Omariiklus ja poliitiline kliima on stabiilsed ning SPD alla kuuluv regionaalvalitsus koos peaminister Anke Rehlingeriga töötab selle nimel, et aastaks 2043 paraneks elukvaliteet ja kakskeelsus. Kuigi töötuse määr ja keeruline majandusolukord püsivad, on vastutajate pühendumus märgatav.
Üldiselt näitab õnneatlas, et siin riigis on veel ehitusobjekte, kuid on ka positiivseid arenguid, mis annavad lootust paremale tulevikule. Saarlased võivad jääda uudishimulikuks, et näha, kuidas olukord lähiaastatel areneb.