EL soovib kasutada külmutatud Venemaa vahendeid: Belgia skeptiline suund!

EL soovib kasutada külmutatud Venemaa vahendeid: Belgia skeptiline suund!

Euroopa Liidu sisesed arutelud Venemaa külmutatud varade käsitlemise üle muutuvad üha konkreetsemaks. Praegu on laual mitu ettepanekut, mis võivad oluliselt mõjutada rahalist toetust Ukrainale aastani 2027. Valju FAZ Keskne idee on kasutada neid külmutatud vahendeid reparatsioonilaenude rahastamiseks, kuid sellele on vastupanu – eriti Belgia poolt.

Belgia suhtub skeptiliselt Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanekusse, mis annaks Ukrainale laenu kuni 210 miljardi euro väärtuses. See võib seista silmitsi ebakindlate juriidiliste ja finantsriskidega, mida ei saa Venemaa võimaliku vastureaktsiooni tõttu eirata. Lisaks nõuab Belgia, et enne sellise kokkuleppega nõustumist jagaksid finantsriski teised ELi riigid.

Hüvitislaenud ja majanduslikud tagajärjed

Reparatsioonilaen sõltub käimasolevast Venemaa varade külmutamisest, mida vaadatakse üle iga kuue kuu tagant. Potentsiaalne "ei" sellistelt riikidelt nagu Ungari Viktor Orbáni juhtimisel võib tekitada probleeme, kuna Venemaa keskpank võib nõuda oma vahendite tagasisaatmist. See tõstatab küsimuse, kui palju juriidilised mured ELi-sisest solidaarsust koormavad.
Majandusteadlane Benjamin Hilgenstock hoiatab, et sellistel riikidel nagu Hiina ja Saudi Araabia on oma välisreservidele väga vähe alternatiive. See võib viia selleni, et riigid püüavad Euroopa riike survestada, loobudes oma riigivõlakirjadest.

Ukraina kriitiline finantsolukord nõuab kiireid lahendusi. Ühe hinnangu kohaselt vajab Ukraina järgmise kahe aasta jooksul ligikaudu 135,7 miljardit eurot. Kokkulepe Venemaa rahade kasutamise kohta võib anda märku, et Ukraina saab jätkata oma kaitsekulutuste rahastamist, kui Venemaa nõustub pärast sõda reparatsioone maksma.

Julgustamine sanktsioone jõustama

USA sanktsioonide jõustamine Venemaa naftafirmade vastu, eriti Donald Trumpi administratsiooni ajal, on toonud kaasa olulisi muutusi. Viimaste teadete kohaselt on Venemaa naftahinnad maailmaturuga võrreldes langenud, avaldades survet Venemaale. See on otsustava tähtsusega Venemaa suutlikkusele katta oma sõjakulud. Tuvastati üle 500 EL-i tankeri, mille suhtes kahtlustatakse sanktsioone, kuid nende laevade tegevus ei ole nii järsult langenud kui USA sanktsioonide ajal.
Olukorra edasiseks süvendamiseks võib EL plaanida võtta kasutusele erakorralised volitused opositsiooni vastu võitlemiseks, näiteks Ungari poolt, tagades Venemaa varade külmutamise määramata ajaks.

Järgmise sammuna võiks Belgia nõuda külmutatud Venemaa vahendite keskhaldust ettevõtte Euroclear kaudu. Nende vahendite väärtuseks võib hinnanguliselt ulatuda 185 miljardit eurot ning raha kättesaadavaks tegemiseks otsitakse koostööd Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Küprose vahel. Föderaalvalitsus ei soovi aga oma teavet külmutatud varade kohta avaldada.

Kõigi nende arengute juures on selge, et kokkuleppe saavutamine Venemaa varade kasutamise ja Ukraina rahalise toetuse osas ei ole mitte ainult EL-i sees väljakutse, vaid sellel võib olla ka kaugeleulatuv geopoliitiline mõju. Järgmised kaks nädalat kuni EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumiseni Brüsselis on otsustava tähtsusega, et jõuda konsensuseni ja leida lahendus, mis mitte ainult ei hoia ära humanitaarkatastroofi, vaid suudab stabiliseerida ka Ukraina majandusolukorda.