VHS Delmenhorst vajab raha: immigrantide integreerimine ohus!

VHS Delmenhorst vajab raha: immigrantide integreerimine ohus!

Delmenhorstis on taas käimas arutelu kohaliku täiskasvanute koolituskeskuse (VHS) rahaliste kitsaskohtade üle. Tegevdirektor Jürgen Beckstette ja nõukogu esimees Annette Kolley väljendavad ärevust eelseisva finantskriisi pärast, mis võib lisaks VHS-ile oluliselt mõjutada ka immigrantide lõimumist linnas. Surve kasvab, sest valju Saksa erialaliidud Lõimumiskursuste eelarve kärped on murettekitavad. Föderaalvalitsus plaanib radikaalselt vähendada keelekursuste rahastamist enam kui 50% võrra, samas kui osalejate arv peaks lähiaastatel tõusma üle 300 000 inimese.

Pilk praegusele osalejate arvule näitab: 2024. aastal on oodata 265 800 uut kursuslast, kuid rahalistest vahenditest ei pruugi piisata. Lars Lawan VHS Unteres Remstalist teatab, et paljud integratsioonikursused ei ole juba piisavalt rahastatud ja VHS-i ruumid on sageli ülerahvastatud. "Meil on fuajee registreerimisi täis, kuid vähe ressursse selle nõudluse rahuldamiseks," võtab ta murelikult kokku. Saksa Täiskasvanute Koolituse Ühing nõuab seetõttu finantsplaneerimise korrigeerimist, et mitte seada ohtu viimaste aastate integratsiooniedu.

Probleemid, mis on põhjustatud rahastamise kitsaskohtadest

VHS-i rahalised raskused Delmenhorstis ei ole üksikud. Need on osa suuremast probleemist, mis seab kahtluse alla migrantide lõimumise kogu Saksamaal. Läbitud kursused annavad otsustava panuse ühe umbes 14 miljonist Saksamaal asuva immigrandi edukasse lõimimisse. IAB 2022. aasta uuring näitab, et investeeringud integratsioonimeetmetesse on nii sotsiaalselt vajalikud kui ka majanduslikult mõistlikud. Kärped võivad aga põhjustada klasside ülerahvastatust ja väiksema individuaalse toetuse võimalikkust. See ei saa mitte ainult ohustada kursuste kvaliteeti, vaid põhjustada ka sotsiaalsete pingete suurenemist.

Milliseid alternatiive on ähvardavatele kärbetele? Siin tulevad mängu mitmesugused rahastamisprogrammid alates Euroopa Liidust kuni liidumaadeni ja lõpetades kohalike sihtasutustega. Sellised projektid nagu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) või Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Plus võiksid olla väärtuslikud toetusallikad. Nende programmide eesmärk ei ole mitte ainult integratsioonikursuste edendamine, vaid ka paljude sisserändajate elukvaliteedi ja kutsevõimaluste parandamine. Teatud sihtrühmade liikmetele, näiteks rändetaustaga noormeestele või üksikvanematele, on sooduspakkumised nende integreerumise hõlbustamiseks läbi hariduse ja töö.

Edasine tee

Integratsioonikursuste tähtsust ei saa ülehinnata. Sihipäraste integratsioonimeetmete edukusest räägib palju sisserändajate kõrge 70% tööhõive määr. Kuid ilma vajaliku rahalise toetuseta on need edusammud ohus. Föderaalvalitsus peab kiiresti tegutsema, et tagada integratsioonile mitte ainult majanduslik, vaid eelkõige sotsiaalne alus. "Kui me investeerime integratsiooni, võidavad kõik," ütleb Beckstette ja tõmbab praegusele olukorrale tähelepanu juhtimiseks.

Kaalul on usaldus valitsuse vastu: kui kärped reaalsuseks saavad, võib see pikemas perspektiivis kahjustada ka poliitika mainet integratsiooni osas. Oluliseks aspektiks jääb endiselt see, et lõimumistööl pole mitte ainult eetilist, vaid ka majanduslikku mõõdet. Rahastamine, mida antakse erinevate Euroopa ja riiklike programmide kaudu, võiks olla võti rahastamislünkade paremaks täitmiseks.

Samal ajal on vaja pühendunud kodanikuühiskonda, mis jätkab tööd ühtekuuluvuse ja sisserändajate toetuse nimel. Sest koos saame luua tervikliku ja stabiilse sotsiaalse struktuuri. Delmenhorsti VHS-i ja sarnaste asutuste jaoks üle Saksamaa jääb üle vaid loota, et vajalikud rahalised ressursid liiguvad õigel ajal, et mitte sulgeda uksi immigrantide integreerimisele.