Lootus pärast vangistust: Nii toetame oma noori Emdenis

Lootus pärast vangistust: Nii toetame oma noori Emdenis

Noorte õigusrikkujate rehabiliteerimine on Saksamaal tundlik ja sageli vastuoluline teema. Eelkõige Ida-Friisimaal seisavad sotsiaaltöötajad silmitsi väljakutsega integreerida noored pärast vanglakaristust uuesti ühiskonda. Praegune podcast Emdeni sotsiaaltöötaja Jörg von der Pütteniga vaatleb, kuidas nende noorte hirme ja ebakindlust vanglas ja pärast vabanemist leevendada. Vastavalt oz-online.de on põhirõhk vabaduseluks valmistumisel, praktilisi teadmisi annab Julia Hildmann Hamelni noortekeskusest.

Noorte kurjategijate retsidiivsus on teema, mis arutelus ikka ja jälle päevakorda kerkib. bmjv.de on leidnud, et karistuste mõju eripreventsioonis seatakse korduvalt kahtluse alla. Siiski on viise, kuidas nende ennetusmeetmete tõhusust empiiriliselt mõõta. Statistika kohaselt registreeritakse retsidiiv siis, kui üksikisikud puutuvad uuesti kriminaalõigussüsteemiga kokku.

Taastusravi ja tugi

Noortekohtu abi, mida esindab Marc Hohmann, eesmärk on mitte karistada noori kogu protsessi vältel, vaid pigem toetada neid. Seda seisukohta väljendati ka taskuhäälingusaates “Watt’n los?” esile tõstetud. Koolide sotsiaaltöötajatena töötavad Lars Zaiß ja Patrick Exeler teevad tihedat koostööd süüdimõistetud noortega, et sillutada nende teed tagasi ühiskonda. Tähtsad pole ainult lõputunnistused, vaid ka sotsiaalne lõimumine ja oskuste sihipärane edendamine, mis sageli algavad alaealiste saalis.

Ennetusalgatused on samuti otsustava tähtsusega. livingquarter.de toob esile noorte kuritegevuse keerukuse ja nimetab erinevaid riskitegureid: sotsiaalmajanduslikest aspektidest perekondliku tausta ja haridusvõimalusteni. Keskendutakse haridusmeetmetele, nagu sotsiaalkoolitus ja heategevus, et sellele varajases staadiumis vastu seista. Noortekohtu seaduse (JGG) õigusraamistiku eesmärk on edendada karistamise asemel haridust, mis on rehabilitatsiooni oluline komponent.

Sarnasused ja väljakutsed

Teine aspekt on kohalikul ja riiklikul tasandil pakutavad erinevad ennetus- ja rehabilitatsiooniprogrammid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas koolipõhised programmid, mis tugevdavad ja harivad sotsiaalset suhtlust. Paljulubavad on ka mentorprogrammid, milles täiskasvanud on positiivse eeskujuna.

Retsidiivsuse määr on murettekitav ja rõhutab vajadust järjepideva järelkontrolli ja toetuse järele pärast vanglat. See on ainus viis tagada, et noored ei langeks tagasi vanadesse käitumismustritesse. Kogukonna kaasatus on siin ülioluline – ennetustöös on keskne roll lapsevanematel, koolidel ja mittetulundusühingutel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seadusega vastuolus olevate noorte rehabiliteerimine on lai ja kompleksne teema. Vaja on tugevat tugivõrgustikku ja erinevaid ennetavaid meetmeid, et pakkuda noortele väljavaadet karistuseta elule. Järgmise paari aasta jooksul on oluline neid struktuure veelgi laiendada ja tulla toime väljakutsetega, mida muutuv ühiskond endaga kaasa toob.