Rahe põhjustatud miljonid kahjud: Ida-Friisimaa on hädas ülesehitamise nimel!

Rahe põhjustatud miljonid kahjud: Ida-Friisimaa on hädas ülesehitamise nimel!

2. juulil 2025 jättis äge torm Ida-Friisimaal oma jälje ja põhjustas tohutuid purustusi. Eriti kannatada said Emdeni linn ning Hinte ja Südbrookmerlandi omavalitsused. Valju NWZonline Tänaseks on registreeritud 650 hoonekahjustust.

Praeguste andmete järgi ulatus kahju ligikaudu 900 000 euroni, kogukahjuga hinnanguliselt miljon eurot. Suurim üksikkahju oli 14 000 eurot. Kahjude hindamine võtab kaua aega, sest paljud majaomanikud olid tormi ajal puhkusel, mistõttu kahju fikseerimine venis.

Rahe ja sõidukikahjustused

Seoses tormiga registreeris VGH kindlustus ligikaudu 600 sõidukikahju, mis läksid maksma ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Need numbrid peaksid kõiki sõidukiomanikke häirima: kahju ei mõjuta mitte ainult kere, vaid võib oluliselt mõjutada ka kaasaegseid sõidukite elektrisüsteeme.

Huvitaval kombel ei liigita kindlustusandjad selliseid ilmastikunähtusi erandlikeks. Ida-Friisimaal on tormi- ja tulekahjustused kahjude statistika tipus, samas kui rahekahjustused näivad olevat teisejärgulised. Ida-Friisi tulekindlustusseltside aastaaruande kohaselt on ilmastikunähtused sagenevad ja intensiivsemad, mis viitab sellele, et paljud hooned pole kahjuks piisavalt kaitstud loodusõnnetuste eest.

Murettekitav tulemus

Üldised suundumused kindlustussektoris kinnitavad murettekitavat pilti. 2023. aastal oli rahe, tormide ja tugevate vihmasadude tekitatud kahju kokku 5,7 miljardit eurot, mis on 1,7 miljardit rohkem kui 2022. aastal. Need häirekellad helisevad eriti valjult, kui arvestada, et suuremad kahjud registreeriti eelkõige liidumaades nagu Baieri ja Hessen, kus summad ulatusid üle 2 miljardi euro ja aruannete kohaselt ligi 890 miljonit eurot. päevauudised.

Lisaks viitab GDV aastal kokku 4,9 miljardi euro ulatuses kindlustuskahju ekstreemsetest ilmastikuoludest. See bilanss näitab, et varakindlustus moodustab 3,6 miljardit eurot, millest 2,7 miljardit eurot põhjustavad tormid ja rahe. Liikluskindlustusandjad registreerisid sel aastal ka kahjujuhtumite kasvu, umbes 465 000 juhtumit üleriigiliselt.

Ennetamine ja tulevikuväljavaated

Poliitikas on juba arutletud loodusõnnetuste kohustusliku kindlustuse üle. GDV peadirektor Jörg Asmussen nõuab, et kohustuslik kindlustus ei saaks kehtida; Pigem tuleb kliimamuutustega kohandusi teha ka ehitusmäärustes. On ju juba praegu teada, et Saksamaal on elumajade kindlustustihedus 54 protsenti ja see väärtus pidi tõusma, et kasvavatele riskidele õigust anda.

Arvestades praegust ilmaolukorda ja sellega kaasnevaid kahjusid, on viimane aeg mõelda mõistlikele ennetusmeetmetele. Lõpuks on kindlustussektor välja töötanud oma kontseptsiooni, mis tugineb kliimamõjuga kohanemisele ja erakindlustuse pakkumistele koduomanikele, et tulevikus katastroofe paremini leevendada.