Noarünnak Hannoveri jalakäijate tsoonis: mees sai raskelt vigastada!
Noarünnak Hannoveris: Mees sai elavas jalakäijatealal raskelt vigastada. Kahtlustatav vahistati, taust ebaselge.

Noarünnak Hannoveri jalakäijate tsoonis: mees sai raskelt vigastada!
Šokeeriv juhtum leidis 30. juuni 2025 hommikul aset Hannoveri tiheda liiklusega jalakäijate tsoonis. Bahnhofstrassel rõivapoe ees toimus noarünnak, mis vigastas raskelt meest. Kannatanu, kelle isik pole veel teada, viidi noahaavadega kohe haiglasse. Ametivõimud uurivad praegu juhtunu tausta, milles kahtlustatav toimepanija vahistati. Kuriteo täpsemate asjaolude ega kasutatud relva kohta pole veel midagi teada. T-Online’i teatel ei konfiskeerinud politsei kuriteopaigal mitte ainult tõendeid, vaid viis läbi ka tunnistajatega intervjuusid.
Pearaudteejaama ja kesklinna keskväljaku Kröpcke vahelise ala turvasid lühikese etteteatamisega mitmed politseiautod ja kiirabi. Uurijad leidsid isegi vereplekke ja mahajäetud ratastooli, mis viis uskumuseni, et juhtum ei pruukinud olla lihtsalt juhuslik vaidlus, vaid see võis hõlmata ka varasemat tüli.
Sarnased juhtumid ka teistes linnades
See noarünnak Hannoveris liitub murettekitava sarja sarnaste juhtumitega, mis on viimasel ajal pealkirju teinud. Näiteks 21. märtsil 2025 toimus Bielefeldis jõhker rünnak. 44-aastane mees ähvardas bensiinijaamas inimesi esmalt noaga ning seejärel ründas jalgrattaga sõitnud 19-aastast noormeest. Samuti sai raskelt vigastada abivalmis 49-aastane mees. Mõlemad kannatanud tulid haiglasse viia, kuid 49-aastane mees jäi pärast erakorralist operatsiooni ellu. Politsei pidas kurjategija kinni ja toimetati psühholoogiliste probleemide tõttu psühhiaatriaasutusse. Teuto mõrvarühma juurdlused jätkuvad ja vägivallateo taust on ebaselge, nagu wa.de
Arvestades neid tõsiseid vahejuhtumeid, tekib küsimus, milliseid meetmeid võetakse linnades avaliku turvalisuse tagamiseks. Olulist rolli võiks mängida kohaliku politsei koostöö kogukondade ja sotsiaalasutustega. Saab näha, milliseid järeldusi Hannoveri uurimised paljastavad ja kas kodanikel on lähiajal võimalik turvatunne taastada.