Kliimamuutused ohustavad Alam-Saksimaad: eksperdid nõuavad ranniku taandumist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Teadlased hoiatavad kliimamuutuste eest Alam-Saksimaal. Kavas on kohanemismeetmed ja kliimanõukogu loomine.

Forschende warnen vor Klimaflüssen in Niedersachsen. Maßnahmen zur Anpassung und Gründung eines Klimarats geplant.
Teadlased hoiatavad kliimamuutuste eest Alam-Saksimaal. Kavas on kohanemismeetmed ja kliimanõukogu loomine.

Kliimamuutused ohustavad Alam-Saksimaad: eksperdid nõuavad ranniku taandumist!

Arutelu kliimamuutuste ja selle saatuslike tagajärgede üle muutub Alam-Saksimaal üha plahvatuslikumaks. Teadlased hoiatavad tungivalt eelseisvate üleujutuste eest, mis võivad riiki tabada, ja räägivad tohututest ohtudest, mis ähvardavad rannikualasid. Teadlaste sõnul on Alam-Saksimaa üks enim mõjutatud piirkondi Euroopas, kus umbes 14% riigi pindalast ja kogu 618 kilomeetri pikkune Põhjamere rannik on otseses ohus. Seal elab umbes 1,1 miljonit inimest ja neid ohustab meretaseme tõus. Neid murettekitavaid fakte käsitletakse Kreiszeitungi praeguses raportis, mis osutab vajadusele võtta meetmeid inimeste ja nende tervise kaitsmiseks, samas kui Saksamaa meteoroloogiaühingu (DMG) ja Saksa füüsikaühingu (DPG) kliimaülesanne kutsub poliitikuid tungivalt üles mõtlema riskitsoonidest eemaldumisele.

Mida see algatus täpsemalt nõuab? Esitati põhjalik 10-punktiline kataloog, et käsitleda "reaalset ohtu inimtsivilisatsiooni jätkuvale eksisteerimisele". Keskseteks meetmeteks on kasvuhoonegaaside heitkoguste drastiline vähendamine, mida kavatsetakse ellu viia erinevates sektorites. Tammide tõstmine umbes kahe meetri võrra, et muuta need kliimatammiks, on samuti osa Alam-Saksimaa pikaajalisest strateegiast. Keskkonnaminister Christian Meyer andis aga mõista, et praegu ei kaaluta tervete rannikualade hülgamist ega tammide lõhkumist. See ei tohiks veel nii olla, isegi kui väljakutsed on tohutud.

Kliimanõukogu ja muud meetmed

Arutelu keskendub ka kliimanõukogu loomisele Alam-Saksimaal, mis on riigikabineti päevakorras novembris. See nõukogu hakkab koosnema kuuest teaduse esindajast ja üheksast erinevate ühenduste liikmest, millele lisandub kodanike nõukogu. See näitab, et osariigi valitsus suhtub teemasse tõsiselt ja soovib otsuste tegemisel kasutada laiemat alust. Kliimanõukogu eesmärk on aidata koordineerida strateegilisi meetmeid ja töötada välja rakendatavaid lahendusi.

Arutelu rannikualade kogukondade ümberpaigutamise üle on päevakorras kõrgel kohal, eksperdid arutavad parimaid tegevussuundi tulevaste katastroofide vältimiseks. Väljakutse on suur, kuid näha on, kas poliitikud ja elanikkond on valmis astuma vajalikke samme rannikualade kaitsmiseks ja leidma juhitavaid lahendusi.