Lüneburgi rattaotsus: paljastused ebaõnnestunud liikuvusülemineku kohta!
Lüneburgi Radentscheid võitleb kliimakaitse ja parema jalgrattataristu toetuse eest, kuid jääb ootustele alla.

Lüneburgi rattaotsus: paljastused ebaõnnestunud liikuvusülemineku kohta!
Lüneburgi volikogu otsustas ühineda Radentscheidi algatusega, mida linnapea Claudia Kalisch ja transpordiosakonna juhataja Markus Moßmann peavad positiivseks märgiks kliimakaitse ja liikuvuse ülemineku osas. Muretsemiseks on aga põhjust: algatus ei suutnud koguda nõutud 8000 allkirja ja jõudis vaid kümnendikuni elanikest. See näitab pettumust algatajates, kes on kolm aastat pärast nende liikumisega liitumist leidnud, et olulised eesmärgid jäid saavutamata, eriti SPD poliitilise blokaadi tõttu, nagu Lüneburg Aktuell teatab.
Volikogu ettepanekus oli keskseks punktiks rattaeesmärkide elluviimise sõltuvus linna inim- ja rahalistest ressurssidest. See heidab varju ka teiste algatuste ambitsioonidele, eelkõige kliimaotsusele, mis plaanib Lüneburgi 2030. aastaks kliimaneutraalseks muuta – seda plaani peetakse samuti ebareaalseks. Sellega seoses teatati, et Lüneburgi ehitusosakond on nüüd ametisse nimetanud uue linnaarenduse osakonna juhataja, kes hakkab tegelema selliste pakiliste küsimustega nagu elamute puudumine ja linnaareng.
Jalgrattasõidu strateegiad ja väljakutsed
2025. aasta jalgrattastrateegiat juba kavandatakse ja see peaks sisaldama olulisi meetmeid jalgratta infrastruktuuri parandamiseks. Kodanikualgatus määratleb selged eesmärgid, mis näevad ette jalgrattaliikluse rajatiste laiendamist ja meetmed jalgratturite ohutuse tagamiseks. See hõlmab 3 km jalgrattateede ehitamist või laiendamist aastas alates 2023. aastast, samuti tervikliku jalgrattateede võrgustiku kavandamist, mis peab valmima 2023. aasta lõpuks, kui Uelzener Presse. Nimm-unterschriften-des-radentscheid-lueneburg-entgegen/) selgitab.
Eriti tähelepanuväärsed on paljulubavad võimalused, mis tekivad jalgrattaliiklusele üleminekust. Ekspertide hinnangul võiks kuni 30% autosõitudest suurlinnapiirkondades asendada jalgrattasõiduga. Need arengud ei too mitte ainult kasu keskkonnale, vaid võivad tuua kasu ka tervisele. Rattasõit soodustab liikumisvõimet ja aitab kaasa elustiilihaiguste vähenemisele. Isegi 30 minutit rattasõitu iga päev võib [föderaalse keskkonnaagentuuri] andmetel (https://www.umweltbundesamt.de/themen/verkehr/nachhafte-mobilitaet/radverkehr) märkimisväärselt vähendada erinevate haiguste riski.
Tulevikuvisioonid ja väljakutsed
Lüneburgi väljakutsed on keerulised. Praegu on plaanis taaselustada vanalinna tühjad ülemised korrused – see projekt on aga raskendatud selliste nõudmiste tõttu nagu tulekaitse- ja mälestisekaitsemäärus. Linn plaanib ka Schrangenplatzi ümber kujundada. Selleks tahetakse moodustada kodanikukogu, kuid elluviimist piiravad rahalised piirangud ja olemasolevad probleemid kellamajaga.
Teisest küljest otsustatakse Schröderstrasse jääpaviljon eemaldada, kuigi see oli varem väga populaarne. Lisaks võiks jalakäijatega arvestamise edendamiseks luua jalgrattaliikluse teemalise kodanikukogu. See võib olla järjekordne samm liiklusrahuliku ja keskkonnasõbraliku linnaarengu suunas.
Lüneburgi jalgrattastrateegia võib anda tohutu tõuke, kuid näha on, kuidas erinevad algatused koos toimivad ja kas poliitiline raamistik annab ka tegelikult arenguruumi. On selge, et liikuvuse üleminek on nii väljakutse kui ka suurepärane võimalus!