Puhkajad korjavad Altes Landis 15 kilo õunu – ära maksa!

Puhkajad korjavad Altes Landis 15 kilo õunu – ära maksa!

Möödunud nädalavahetusel tekitasid paar puhkajat Altes Landis, täpsemalt Stade linnaosas Jorkis. Nad korjasid viljapuuistandusest umbes 15 kilogrammi õunu nende eest maksmata. Istanduse omanik märkas omavolilist tegevust ja rääkis sellest kahe puhkajaga. Esialgu näitasid nad üles vähe mõistmist ja keeldusid õunte eest maksmast. Juhtum äratas politsei tähelepanu, kes aga otsustas pärast omaniku ja puhkajate kokkuleppe saavutamist süüdistust mitte esitada. Lõppkokkuvõttes lubati puhkajatel õunad tasuta kaasa võtta, mis viis loos lõbusa pöördeni. Vastavalt NDR toovad olukorrad ja võimalused kliimamuutuste näitel paljudest väljakutsetest. seda puuviljakasvatuses.

Kuid see pole veel kõik, sest juhtum on midagi enamat kui lihtsalt kurioosne anekdoot. Õunasaagi taga on suurem probleem. Saagi üle arutledes kuuleb ikka ja jälle “õunatuulust vanal maal”. See on tingitud erinevatest teguritest, sealhulgas mesilaste tolmeldamisest. Soe talv tõi kaasa viljapuude varajase õitsemise, kuid lühike külm 2024. aasta aprillis mõjutas tolmeldamist oluliselt. Tänu sellele on tänavu oodata kvaliteetsemat, kuid väiksemat õunasaaki. Seda selgitab ka Matthias Görgens Alam-Saksimaa Fruit Growing Experimental Institute'ist, kes arutleb kliimatingimustest tulenevate väljakutsete üle. Kas see on märk inimtegevusest tingitud kliimamuutustest, on endiselt vastuoluline, sest kuigi 2024. aasta kevadet peetakse läbi aegade soojemaks, on selge, et sellised lühiajalised ilmastikunähtused ei ole pikaajaliste kliimamuutuste sünonüümid. dpa ja Saksa ilmateenistuse andmed näitavad, et probleemi põhjuste põhjalikumaks uurimiseks on vaja kliimamuutuse probleemile kaugemat pilku heita.

Kliimamuutus taustaks

Altes Land on kuulus oma viljapuuaedade poolest, kuid praegused kliimamuutused toovad kaasa uusi väljakutseid. Soojenemine, mis kajastub 2024. aasta aprilli keskmises temperatuuris 10,0 kraadi Celsiuse järgi – 2,6 kraadi kõrgem kui 1961.–1990. aasta keskmine – näitab selgelt, et hooajalised kõikumised ei vasta alati kliimamuutuste pikaajalistele suundumustele. 2024. aasta aprill ei olnud mitte ainult soojem kui eelmistel aastakümnetel, vaid esimene kuum päev oli 6. aprillil 2024, mil Baden-Württembergis tõusis temperatuur 30,1 kraadini Celsiuse järgi.

Need arengud mõjutavad puuviljasaaki ja eriti põllumeeste väljavaateid. Kliimamuutust ei saa eirata, isegi kui mõned hääled esitavad seda "valena". See väärtõlgendus takistab väga vajalikku arutelu väljakutsete üle, mida põllumehed ja aednikud peavad tulevikus ületama. Eksperdid toetavad üksmeelselt järeldust, et inimtegevus, eriti süsinikdioksiidi heitkoguste kaudu, põhjustab globaalset soojenemist. Vaja on uuendus- ja kohanemisstrateegiaid, et tagada Altes Landis puuviljakasvatus ka muutuvates tingimustes.

Mis edasi saab, jääb näha. Puuviljakasvatajad peavad silmitsi seisma uute kliimamuutustest tingitud väljakutsetega. Seniks aga jääb õhku küsimus, kuidas tuleks muutuva keskkonna kontekstis hinnata selliseid kummalisi juhtumeid nagu omavoliline õunasaak.