Punane hoiatus Alam-Saksimaale: üleujutusoht suureneb murettekitavalt!

Punane hoiatus Alam-Saksimaale: üleujutusoht suureneb murettekitavalt!

Mure üleujutuste pärast Alam-Saksimaal kasvab. Nagu Saksamaa keskkonnaabi (DUH) Praegu teatatakse, et Alam-Saksimaa on Saksamaal üks suurima üleujutusohuga liidumaid. Ligikaudu 2,96 protsenti riigi pindalast loetakse riskipiirkondadeks, mis puudutab peaaegu 24 000 elukoha aadressi. Kliimamuutustest tingitud ekstreemsete ilmastikuolude sagenemisel muutuvad sajandi üleujutused, mis statistiliselt esinevad iga 100 aasta tagant, eeldatavasti üha tavalisemaks.

Alam-Saksimaa koges tõsiseid üleujutusi juba 2022. aasta alguses. Põhjaliku analüüsi käigus hindas DUH üleujutuste ennetamist ja seiret aastatel 2014–2024 ning leidis, et mitte ainult Alam-Saksimaad, vaid ka Baierit, Baden-Württembergi ja Nordrhein-Westfalenit peetakse kõrge riskiga piirkondadeks. Eriti mõjutatud on Baieri riik, kus on mõjutatud üle 65 000 elukoha aadressi ja 4,25 protsenti piirkonnast on ohus kord aastas korduva üleujutuse korral. Nordrhein-Westfalen on klassifitseerinud 6,8 ​​protsenti piirkonnast potentsiaalselt riskantseteks, kuid oluliselt vähem mõjutatud elukohtade aadressiks – see lahknevus teeb muret paljudele inimestele.

Kliimakriisist tulenevad kasvavad ohud

Kliimamuutused on üleujutuste sagenemise peamine põhjus. Vastavalt Teadus Alates 1950. aastatest on sademete intensiivsus ja sagedus kogu maailmas kasvanud. Õhk muutub soojemaks ja mahutab seetõttu rohkem veeauru, mis põhjustab sagedasemaid ja tugevamaid sademeid. Seda süvendab veelgi pidevalt tõusev meretase ja sellega kaasnevad tormihoogud. Uuringud näitavad, et tugevad vihmasajud, nagu viimastel aastatel Saksamaal ja rahvusvaheliselt täheldatud, on sageli seotud kliimamuutuse tagajärgedega.

Seetõttu nõuab DUH omavalitsustelt ja osariikidelt suuremat toetust, et sellisteks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks paremini valmistuda. Mitte ainult rahalised vahendid, vaid ka parem koordineerimine ja põhjalik andmete kogumine on väga olulised. Loodust tuleks vaadelda osana lahendusest, vähendades lammi ja taastades looduslikke kaitsealasid, nagu lammid ja nõmmed. Positiivseks näiteks on Bremen, mida kiidetakse BREsilienti uurimisprojekti eest. Siin sõlmiti erinevate osalejatega edukalt tormilaine ja tugeva vihmasaju partnerlus, mis võiks olla eeskujuks teistele piirkondadele.

Kaitse üleujutuste eest tulevikus

Olukord Alam-Saksimaal näitab, et vajadus tegutseda on suurem kui kunagi varem. Kasvav üleujutusoht nõuab terviklikku strateegiat. DUH rõhutab, et paljudel föderaalriikidel on üleujutuste ennetamisel veel palju järele jõuda. Föderaalne keskkonnaminister Steffi Lemke töötab välja seadusega, mis kiirendaks tammide ja tammide ehitamist. Eelseisvate uute valimiste taustal valitseb aga ebakindlus, kas seda olulist seadusandlikku ettepanekut on võimalik ka tegelikult ellu viia.

Kokkuvõttes: väljakutse Alam-Saksimaale ja teistele mõjutatud liidumaadele on tohutu. Ühine lähenemine on vajalik, et pakkuda üleujutuspiirkondades elavatele inimestele turvalist elukohta ja vältida tulevasi katastroofe. Elanikkonna kaitsmiseks ja taristu ettevalmistamiseks järgmisteks aastateks tuleb võtta kiireloomulised meetmed.