Terroriks valmistumine: arstid ja parameedikud häirerežiimis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

17. juunil 2025 toimus Oldenburgis terrorirünnakuteks valmistumise sümpoosion Bundeswehri arstidega.

Am 17.06.2025 fand in Oldenburg ein Symposium zur Vorbereitung auf Terroranschläge mit Bundeswehrärzten statt.
17. juunil 2025 toimus Oldenburgis terrorirünnakuteks valmistumise sümpoosion Bundeswehri arstidega.

Terroriks valmistumine: arstid ja parameedikud häirerežiimis!

Mida uut on Oldenburgi vanas osariigi parlamendis? Hiljuti toimus seal teine ​​Terror-MANV sümpoosion, mis keskendus meditsiini- ja päästepersonali ettevalmistamisele terrorirünnakuteks. Kõnelejad olid Bundeswehri arstid, nagu PD dr Dan Bieler ja dr Christoph Güsgen, kes tõid välja väljakutsed, mis kannatanute ees seisavad. Eelkõige nõuab kõrgetasemelisi eriteadmisi ja kogemusi vigastatute suur hulk erinevat tüüpi vigastustega – alates plahvatus- ja laskevigastustest kuni survevigastusteni. Tema loengute keskmes oli professionaalne amputatsioon – oskus, mis võib olla kriisiolukorras ülioluline. Selle olulise sümpoosioni korraldasid traumavõrgustikud Oldenburg-Ostfriesland, Edela-Alam-Saksimaa ja Bremen ning nendega seotud haiglad. Ka Saksamaa traumakirurgia selts on kutsunud üles tugevdama traumavõrgustikke, et parandada hädaolukorras reageerimisvõimet. See väljendus ka osalemises spetsiaalsetel koolitustel, mis on vajalikud TraumaNetworki sertifikaadi uuendamiseks.

Aga mis juhtub hädaolukorras? Maini-äärse Frankfurdi hädaabiteenistuse meditsiinidirektor professor Leo Latasch rääkis raskustest, mis võivad tekkida arstide, parameedikute ja politsei vahelises suhtluses. See probleem ei ilmne mitte ainult reaalsetes operatsioonides, vaid ka õppustel. Oma terrorirünnakute eriplaanidega, mis määratlevad eriprotseduurid terrorismikahtlusega ja kinnitatud juhtumitega tegelemiseks, püüab ta tõsta operatsioonide kvaliteeti. Eelkõige mängib logistika üliolulist rolli, et aidata tõhusalt ja kiiresti terrorijuhtumite korral. Seetõttu osteti Frankfurtis viis uut 50 vigastatu jaoks mõeldud kiirabiautot ning esmase abi tagamiseks lisamaterjali 85 000 euro väärtuses.

Pakkumise väljakutsed

Vigastuste ravimine pärast terrorirünnakuid on sageli äärmiselt keeruline, kuna arstid puutuvad kokku ebatavaliste vigastustega. Üld-, vistseraal- ja rindkerekirurgia kliiniku direktor professor Robert Schwab andis mõista, et kuulihaavade ravi Saksamaal ei ole üksikjuhtum, vaid pole sugugi igapäevane rutiin. Raskesti vigastatud patsientide ravimiseks on vaja eriväljaõpet, kuna ressursid on sageli piiratud. Verejooksu peatamine on eriti oluline, kuna surmani lõppev verejooks on kõige levinum surmapõhjus terrorirünnakutes. Kohandada tuleb ka koolitusmeetodeid: arstid peaksid harjutama sideprotseduure, et võita väärtuslikku aega vigastatute eest hoolitsemiseks.

Paljud päästemeeskonnad kasutavad vigastatute õigeaegse ja tõhusa esmase hinnangu andmiseks üha enam virtuaalreaalsust. Hannoveri hädaabiteenistuse meditsiinidirektor dr Andreas Flemming näeb nendes uutes koolitusmeetodites suurt potentsiaali. Kuid vältimaks trükkimist, peaksid virtuaalsed koolitused toimuma kogenud moderaatorite saatel ja neid täiendama vastavate küsitlustega.

Pilk tulevikku

Nende erisündmuste tähtsust suurendavad veelgi hiljutised terrorirünnakud Ansbachis, Würzburgis, Münchenis ja Berliinis. Need näitavad selgelt, kui kiiresti on selliste olukordade lahendamiseks vaja kontseptsioone. Igal aastal võtavad terroriaktid kogu maailmas üle 30 000 inimese elu. Saksamaa on terrorismi indeksi edetabelis 163-st 41. kohal, mistõttu on vajadus heade ettevalmistuste järele seda pakilisem. Massiohvritega tegelemine nõuab erilisi lähenemisi, mis peavad oluliselt erinema tsiviilmeditsiini kontseptsioonidest. See hõlmab ka prioriteedile orienteeritud lähenemist, nagu ABCDE skeem, ja taktikat pöörata tähelepanu patsientide ja kiirabiteenuste ohutusele, et toimepanijat kontrollida.

Tugevdada tuleb kõigi asjaosaliste vahetust ja võrgustike loomist, et olla hädaolukorras hästi ette valmistatud. See on ainus viis ohuolukordades inimeste väärtuslikke elusid kiiresti ja tõhusalt päästa. Põhjalik mõistmine ja pidev koolitus on seetõttu sammu võrra ees püsimiseks hädavajalikud.

Erakorralise meditsiini valdkonna väljakutsed pole pelgalt teooria, vaid igapäevane ülesanne, mis vajab valdamist. Teavet ja lahendusi on vaja selleks, et ka edaspidi teha õigeid otsuseid ja päästa elusid.