25 aastat vangistust Sarah mõrvari eest: armukadeduse draama!
Guillaume Chiodo mõisteti Sarah Meyeri mõrva eest 25 aastaks vangi – juhtum, mis on tekitanud arutelu femitsiidi üle.

25 aastat vangistust Sarah mõrvari eest: armukadeduse draama!
Traagilised lood levivad Põhja-Saksamaa ellu ja Sarah Meyeri juhtumiga seotud hiljutised sündmused pole erand. 25. juunil 2025 määras Nîmesi kohus 32-aastase Sarah jõhkra mõrva eest vastutavale Guillaume Chiodole karmi karistuse. Õudne tegu leidis aset 24. juulil 2022 Lausanne'i lähedal, kus Chiodo kägistas noore naise, kellega ta oli vähem kui kuu aega varem Interneti kaudu ühendust võtnud, tema enda korteris – see juhtum šokeeris avalikkust.
38-aastane ja juba perevägivallas süüdi mõistetud Chiodo oli saatusliku tüli puhkedes keset armukadedust. Kohus määras talle 25-aastase vangistuse ja 10-aastase järelkontrolli pärast seda, kui prokurörid nõudsid talle 25-aastast minimaalset karistust. Hoolimata hilisematest kahetsusavaldustest, kirjeldavad ohvrikaitsjad teda kui "vägivaldset" ja "mõrvart". Nad viitasid ka Chiodo kontrolli- ja manipuleerimismustrile, mille ta oli juba kahe kuuga välja töötanud.
Arutelu femitsiidi üle
Juhtum tuletab meelde ka laiemat sotsiaalset debatti femitsiidi üle, mis on seotud seadusandluse muudatustega. 25. novembril 2023 toimus Prantsusmaal arvukalt meeleavaldusi naistevastase vägivalla vastu. Keskne nõue on mõiste "feminitsiid" ametlik tunnustamine Prantsuse kriminaalõiguses, et paremini käsitleda naiste vastu suunatud surmavat vägivalda. Sotsioloogide Jill Radfordi ja Diana Russelli 1992. aastal kasutusele võetud termin viitab naise tapmisele, kuna ta on naine.
Prantsusmaal on alates 2023. aasta algusest registreeritud juba 121 femitsiidi. Hoolimata kehtivatest seadustest, mis liigitavad naise tapmise tema soo tõttu raskendavaks asjaoluks, on paljud hääled mures, et praegune õiguslik klassifikatsioon ei tunnista nende kuritegude eripära. Sarnane on olukord Saksamaal, kus arutelu femitsiidi mõrvaks või tapmiseks seaduslikuks kvalifitseerimise üle veel käib. Vaatamata Istanbuli konventsioonis sätestatud rahvusvahelistele kohustustele võidelda soolise vägivalla vastu, on femitsiidivastane võitlus endiselt keeruline ülesanne.
Teaduslik kontekst
Mõiste "femitsid" pärineb feministlikest uuringutest ja seda nähakse sageli seoses soolise ebavõrdsusega. Lähisuhte tapmine on naistevastase vägivalla kõige levinum vorm ja paljud neist kuritegudest leiavad aset lahuselu kontekstis. Saksamaal, kus rakendati soolise vägivalla ja diskrimineerimise vastu võitlemise Istanbuli konventsioon, on teatud reservatsioonid taganenud, mis näitab ühiskonna kasvavat tundlikkust.
Nõudmised rõhutavad vägivalla kontrollimise olulisust, et vältida femitsiidi. Samuti püütakse teatud lähenemisviise seadusesse fikseerida, mida uurib vastloodud töörühm. On selge, et ilma intensiivse ennetustöö ja sotsiaalse teadlikkuseta on femitsiidi oht jätkuvalt olemas.
Arvestades neid murettekitavaid arenguid, jääb küsimus: mida tehakse naiste kaitsmiseks ja nende surmavate mustrite murdmiseks? Sarah Meyeri juhtum võib olla pöördepunkt arutelu edasiseks edendamiseks.
Nende loo tragöödiat ei tuleks vaadelda kui üksikut sündmust, vaid osana suuremast ühiskondlikust probleemist, mis nõuab hädasti rohkem tähelepanu ja õigusselgust.