Nigeerias narkokaubitsejatele armu andmine: rahvuslik häbi?

Nigeerias narkokaubitsejatele armu andmine: rahvuslik häbi?

Nigeerias tekitab president Bola Tinubu vastuoluline otsus tohutut kriitikat. Ta andis armu 175 süüdimõistetud kurjategijale, sealhulgas 52 narkokaubitsejale. See tegevus on tekitanud segadust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning paljud kirjeldavad seda kui "rahvuslikku häbi". Eelkõige opositsioon ja kodanikuühiskond esitavad valitsuse vastu karme süüdistusi, samas kui paljudel valitsuse liikmetel on ka muresid. Armuandjate hulka ei kuulu mitte ainult narkokaubitsejad, vaid ka mõned raskete kuritegude, nagu mõrvad, pettused ja inimröövid, eest süüdi mõistetud inimesed, sealhulgas neist kuulsaim Maryam Sanda, kes mõisteti mõrva eest enne karistuse muutmist surma.

Ligikaudu kolmandik armu saanud isikutest olid narkokaubitsejad, kellest paljud olid oma esialgsest eluaegsest vanglakaristusest ära kandnud vaid kaks aastat. See toimub ajal, mil Nigeeria maadleb tõsise uimastikriisiga, mille tarbimismäär on arvuliselt 14,4%, mis on peaaegu kolm korda suurem maailma keskmisest 5,5%. Endine asepresident Atiku Abubakar kirjeldas otsust kui "šokeerivat ja kaitsmatut", samas kui riiklik uimastiõiguskaitseamet (NDLEA) on aastaid võidelnud narkokartellide vastu ja näeb armuandmist oma jõupingutuste devalveerimisena.

Rahvusvahelised mured ja kohalikud väljakutsed

Rahvusvahelised partnerid väljendavad muret, et Nigeeriat võidakse tajuda uimastikaubitsejate suhtes leebe jurisdiktsioonina. See ei saa mitte ainult õõnestada usaldust Nigeeria kohtusüsteemi vastu, vaid ka trotsida NDLEA jõupingutusi. Ka presidendi nõunik Josef Onoh on nõudnud armuandmiste tühistamist. Seni ei ole president Tinubu vastust andnud, kuna vaidlused tulevad Nigeerias kasvava ebakindluse, banditismi ja terrorismi kontekstis.

Nigeeria uimastikriisil on sügavamad juured ja see toob kaasa vägivalla kasvu. Peapiiskop Lucius Iwejuru Ugorji rõhutab, et uimastite kuritarvitamine on sotsiaalsete häirete peamine põhjus. Vaatamata karmistunud seadustele ei ole võimalik olukorda parandada; uimastite tarbimine noorte seas on murettekitav. UNODC 2018. aasta aruanne näitab, et iga seitsmes 15–64-aastane nigeerlane kasutab uimasteid. Eriti hull on olukord linnakeskustes, kus jõugud ja narkokartellid kasutavad oma turupositsiooni kindlustamiseks hirmutamist ja vägivalda.

Pilk tulevikku

Jätkuv uimastiprobleem põhjustab sotsiaalset allakäiku ja käivitab edasised kuriteod, nagu vargused ja prostitutsioon. Avalikku diskursust uimastikuritegevusest ja sellega võitlemisest iseloomustavad erinevad seisukohad: kui mõned näevad seaduste karmistamist, näiteks narkokaubitsejate surmanuhtluse kehtestamist, vajalikuna, siis inimõiguslased kritiseerivad neid lähenemisviise kui liigseid ja ebainimlikke. Praegu näeb seadus juba ette eluaegse vanglakaristuse raskete narkokuritegude eest.

Peapiiskop Ugorji kutsub kogukonda ümber mõtlema ja aktiivselt panustama, et võidelda moraalse allakäigu vastu Nigeerias. Jääb näha, kuidas valitsus reageerib jätkuvale kriitikale ja kas võetakse meetmeid selle põletava sotsiaalse kriisi lahendamiseks.

Selles pingelises keskkonnas on lootust tõeliseks pöördeks Nigeeria uimastipoliitikas ja julgeolekuolukorras, kuigi väljakutsed on tohutud ja nõuavad põhjalikku ümberkujundamist.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja on selge, et presidendi eelseisvatel otsustel on narkokriisiga võitlemisel suur tähtsus. Nigeeria ühiskonna ees seisab kriisist väljudes ebakindel, kuid lootusrikas tulevik.