Viis aastat vanglat Atikamekwi naise surma eest: emotsionaalne kohtuprotsess!
Éric Latour mõisteti 12. juulil 2025 viieks aastaks vangi, kuna ta tunnistati süüdi Ève Chachai tahtmatus tapmises.

Viis aastat vanglat Atikamekwi naise surma eest: emotsionaalne kohtuprotsess!
Viimastel päevadel on suurt elevust tekitanud traagiline juhtum. Éric Latour mõisteti viieks aastaks vangi pärast seda, kui ta tunnistati süüdi tahtmatus tapmises seoses oma elukaaslase Ève Chachai surmaga. Noovo teatab, et Latour on juba vahi all veetnud 19 kuud, mis arvatakse karistusest maha.
Tragöödia juhtus eelmisel suvel, kui 32-aastane atikameki taustaga naine Ève Chachai leiti Le Montagnais’ hotellist teadvuseta. Pärast jälgimisvideote analüüsimist sai selgeks, et Latouri ja Chachai vahel oli vaidlus, mis lõpuks viis tema surmani peatrauma tõttu. Emotsionaalne pinge Ève perekonnas oli kohtuprotsessil selgelt märgatav, eriti tütre ja õe hädaldamise tõttu.
Karistamise asjaoludest
Varasemalt karistatud Latour sai rahatrahvi ning tema karistust võidi vähendada mitmete kergendavate asjaolude tõttu. Nende hulka kuuluvad tema süü tunnistamine, kahetsus ja asjaolu, et ta ei tahtnud tappa. Tema advokaat Me Francis Boucher kirjeldas viieaastast vanglakaristust asjakohasena.
Prantsusmaal on juhusliku tapmise karistused seadusega selgelt reguleeritud. Üldjuhul võib juhuslike tapmiste toimepanijaid oodata kuni kolmeaastane vangistus ja 45 000 euro suurune rahatrahv. Tõsised kohustuste rikkumised, nagu Latouri puhul, võivad aga kaasa tuua pikema vanglakaristuse. Antud juhul lisati keelunõue, mis keelas Latouril lahkunu perekonnaga ühendust võtta. Põhjenda rõhutab ka tõsiasja, et juhuslik mõrv tuleneb sageli ettevaatamatusest ja seda peetakse tavaliselt kuriteoks.
Pilk sügavamale teemale
Selliste tegude tausta mõjutavad sageli erinevad sotsiaal-kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Vastavalt 2019. aasta mõrvade ülemaailmne uuring Mõrvade ajendid ei ole seotud ainult individuaalsete otsustega, vaid on sageli ka sotsiaalsete väljakutsete, näiteks relvade kättesaadavuse ja narkootikumide kuritarvitamise tagajärg.
See juhtum on traagiline meeldetuletus sellest, kui kiiresti võib inimese elu lõppeda ja kui haprad on sotsiaalsed struktuurid. Vaidlus avab akna laiemale arutelule perevägivalla, psühholoogilise stressiga toimetuleku ja õigeaegse abi otsimise vajaduse üle.
Paljud inimesed tahavad sellistel rasketel aegadel aidata ning toetus selliste kuritegude ohvritele peab jääma nähtavaks ja kättesaadavaks. Loodetavasti suudetakse selliseid juhtumeid tulevikus ära hoida, et keegi ei peaks enam sarnast tragöödiat üle elama.