Justiitsminister kutsub üles radikaalsele reformile: uus kriminaalkoodeks on silme ees!

Justiitsminister kutsub üles radikaalsele reformile: uus kriminaalkoodeks on silme ees!

Esmaspäeval, 30. juunil 2025 teatas justiitsminister Gérald Darmanin RTL-is, et Prantsusmaa kavandab lähikuudel kriminaalkoodeksis põhimõttelisi muudatusi. Seda tehakse osana ulatuslikust jõupingutusest, mille eesmärk on vaadata läbi kehtivad eeskirjad ja tõhustada kriminaalmenetlusi. RTL-i andmetel on uued määrused parlamendis arutlusel alates septembrist.

Darmanin selgitas, et reformide keskne eesmärk on tingimisi karistuste kaotamine, mida tuntakse ka kui *sursis*. See tähendaks, et kui inimesele määratakse kuni üks kuu vangistust, tuleb vanglakaristus ka reaalselt ära kanda. Lisaks tuleks kaotada alla üheaastase vangistuse eest süüdimõistmise kohustuslik edasilükkamine. Nende meetmete eesmärk on vähendada praegust 235 erineva karistuse arvu ja tuua võrdlus Saksamaaga, kus karistusi on ainult neli.

Uus karistusskaala

Uue karistusskaala kehtestamisega, mis piirdub 3-5 karistusega, soovib minister luua lihtsama ja selgema süsteemi. Seda reformi ei toeta mitte ainult Darmanin, vaid ka Prantsusmaa peaminister.

Ulatuslikud muudatused ei ole uued; nad järgivad 23. märtsi 2019. aasta õigusakte, mille eesmärk oli ka reformida Prantsusmaa karistussüsteemi. Nii kehtestati toona justiitsministeeriumi kõrge ametniku Audrey Farrugia juhtimisel põhimõte, et vanglakaristused ei tohiks olla ainsaks karistuse määramiseks. Samal ajal üritati muuta karistused süüdimõistetutele ja ohvritele arusaadavamaks, nagu Justice.gouv.fr teatab.

Alternatiivsed karistused ja taasintegreerimise võimalused

Uute karistuste hulka kuulub ka koduaresti kehtestamine elektroonilise järelevalve all ajavahemikuks 15 päeva kuni 6 kuud. Lisaks tuleks soodustada üldkasulikku tööd kui karistust ja mitmekesistada selliste meetmete tingimusi. Selge vahetegemine 1–6-kuuliste ja üle aasta pikkuste vanglakaristuste vahel peaks võimaldama kohtunikel paindlikumalt reageerida üksikjuhtumite asjaoludele ja parandama süüdimõistetute taasintegreerumise võimalusi.

Reformi oluliseks aspektiks on ka *contrainte pénale* kaotamine, mis pole pärast selle kehtestamist 2014. aastal soovitud edu saavutanud. Selle asemel antakse kohtunikele rohkem tegevusruumi süüdimõistetute sotsiaalset toetamist soodustavate meetmete võtmisel. Eesmärk on vähendada retsidiivsuse määra, suurendades rehabilitatsioonivõimalusi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Prantsusmaal seisab ees selge kursimuutus kriminaalõiguses, mis võib mõjutada mitte ainult kohtusüsteemi, vaid ka ühiskonda tervikuna. Saab näha, kas see muutus õnnestub ja toob ka tegelikult positiivse muutuse.

Reformile strateegiline lähenemine on ülioluline, eriti arvestades Prantsusmaa ees seisvaid väljakutseid. Darmanini välja kuulutatud meetmed lubavad nii õigussüsteemi selgitamist kui ka paremaid tingimusi kurjategijate rehabiliteerimiseks. Julge samm, mis võiks elavdada arutelu karistuse ja rehabilitatsiooni rolli üle kaasaegses ühiskonnas.