Kodanike raha surve all: kulud kasvavad, reformid lubavad säästa

Kodanike raha surve all: kulud kasvavad, reformid lubavad säästa

2025. aasta esimese kuue kuu jooksul tõusevad kulutused kodanike rahale enneolematule tasemele. Valju võrgus Saajate maksetaotluste maht on 23,55 miljardit eurot, mis on 240 miljonit eurot rohkem kui eelmisel poolaastal. See areng suurendab kodanike raha kogukulu hinnanguliselt 52 miljardi euroni, mis on kasv varasema 47 miljardi euroga võrreldes.

Kulutused on alates kodanikuraha kasutuselevõtust 2023. aastal kasvanud üle 11%, mis vastab ligikaudu 2,41 miljardile eurole. CDU kantsler Friedrich Merz on võtnud sihiks ambitsioonikad kuni viie miljardi euro suurused säästud aastas, kuid tegelikkus on teistsugune: 2026. aasta seaduseelnõus oodatakse kokkuhoidu vaid 86 miljonit eurot. Saksa Majandusinstituut (IW) väljendab samuti kahtlust nende säästude otstarbekuses.

Määrused ja sanktsioonid

Kehtiv kodanikuhüvitise regulatsioon näeb ette, et sanktsioonid suurenevad järk-järgult, kui töökeskuses kohtumised ära jäävad. Näiteks kui te esimest korda põhjuseta puudub, peate ootama tavamäärast 10% alandamist. Teisel korral on see kaheks kuuks 20% ja kolmandal korral kolmeks kuuks 30%. Tänu liidu ja SPD vahelisele kokkuleppele tehakse aga esmakordse ebaõnnestumise korral kohe uus kutse. Kui te enam ei ilmu, tühistatakse kohe 30% teie hüvitistest ja kolmanda rikkumise korral tühistatakse isegi raha ja majutuskulud. Erandid kehtivad füüsiliste või psühholoogiliste piirangutega inimeste puhul, nt br.de teatatud.

Olukord muutub üha keerulisemaks, eriti pikaajaliste töötute jaoks. Üle 80% töövõimeliste kodanike hüvitiste saajatest peetakse raskesti võetavaks. See seletab ka sanktsioonide väikest arvu, mis puudutab 2024. ja 2025. aastal ligikaudu 202 000 inimest – vähem kui 5% sanktsioonide saajatest. Tööminister Bärbel Bas jääb aga vajalikuks kasutada sanktsioone just inimeste motiveerimiseks.

Tööhõive ja töövahendus

Praeguseid väljakutseid silmas pidades on töökeskus juba võtnud meetmeid haavatavate rühmade toetamiseks. Müncheni töökeskuse juht Florian Eder näeb reformikavades pragmaatilist võimalust nõu otsijaid aidata. Ta rõhutab vajadust, et kodanikud osaleksid aktiivselt töövahendusprotsessis, samuti tuleb zdf.de teatatud.

Paljud, sealhulgas Saksa Ametiühingute Keskliidu juht Yasmin Fahimi, väljendavad aga reformi pärast muret. Ta rõhutab, et kodanike raha massilist kuritarvitamist ei toimu. Samas kerkib küsimus, kas 100 000 hüvitise laekumisest väljavõtmise eesmärgid on reaalsed, kuna uute vabade töökohtade arv on võrreldes eelmise aastaga langenud.

Kodanikuhüvitise arutelus selgub, et kavandatavatest muudatustest võivad eelkõige kannatada vanemad inimesed ja pikaajalised töötud. Mõjutatud isikute, nagu 61-aastase Alexandra Leonardelli, mured ei ole põhjendamatud. Ta kardab, et reform ei too kaasa loodetud positiivseid mõjusid ning võib hoopis kaasa tuua kodutuse ja terviseprobleemide kasvu.