Vechta ülikool võitleb Indias toidujäätmete vastu!

Vechta ülikool võitleb Indias toidujäätmete vastu!

Vechta, Deutschland - Toidujäätmed on teema, mis puudutab meid kõiki. Aegadel, kui jätkusuutlikkus ja ressursside kaitse on väga populaarne, on vaja uuenduslikke lähenemisviise. Vechta ülikool on nüüd osa rahvusvahelisest interdistsiplinaarsest uurimisprojektist, mis algab täpselt seal. Keskendutakse toidujäätmete kasutamisele Indias Bengalurus. [Lihamajanduse] andmetel (https://www.fleischwirtschaft.de/forschung/forschung-und-und-deckwinzti-uversitaet-vecht-gdschafts- lebensmithel-62821), Prof. Dr. Andreas Bürkert alates Kaselast. Göttingen koordineeris. Selle koostöö eesmärk on analüüsida linna- ja maapiirkondade vahelisi koostoimeid, et leida paremaid lahendusi toidujäätmete vähendamiseks.

ELi toidu hävitamise praeguse olukorra ülevaade näitab, et paljud liikmesriigid on aastaid uurinud toidukadusid ja jäätmeid. Kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks olemasoleva statistika kasutamine ja leibkondade uuringud või jäätmete otsimine. Thüneni instituut aitas väärtuslikku teadmist, eriti [Thünen] (https://www.thuenen.de/de/demenfelder/themenfelder/welternaverehr-und-globale- ressursid/weniger-est-ja mis on seotud 2016. aasta Organisatsioonide jaoks, mis on seotud EU-s ja mis on seotud EU-s. Toidujäätmed loodi 2018. aastal koos ELi jäätmete raamistiku revisjoniga.

ELi projektid ja vähendamise eesmärgid

Oluline samm toidujäätmete vastu võitlemiseks oli EL-i komisjoni ettepanek jäätmeraamistiku direktiivi läbivaatamiseks 2023. aasta juulis. See hõlmab jäätmete vähendamise eesmärke kuni 2030. aastani. [Euroopa] (https://www.europarl.europa.eu.eu/topics/de/DE/DE/20240318STO Lezetzmittelchwaltung-welche-mass-dreift-eU) teatas. EL -i parlament on võtnud selgema kursuse ja nõuab isegi toidutöötlemisel vähemalt 20% vähendamist ja jae- ja restoranides 40%.

Selline protseduur on rohkem kui vajalik. ELis asuvad täiskasvanud kodanikud viskavad aastas keskmiselt 173 kg toitu, mis on tõeline absurd. EL kavatseb edendada nn koledate puu- ja köögiviljasortide teadlikkust ning vabastada neid, mida ei müüda, vaid siiski tarbitavat toitu. Need meetmed võivad aidata märkimisväärselt vähendada toidujäätmete hirmutavaid arvu.

Kus me oleme?

Kuid toidujäätmete andmete kogumisel ja võrdluses olevad väljakutsed jäävad. Erinevad määratlused ja mõõtmismeetodid muudavad selge ülevaate saamise keeruliseks. [Thüneni] sõnul (https://www.thuenen.de/de/dem/themenfelder/welternaehrung-und-globale-dessourcen/weniger-ist-mehr-ehre- und-abfaelle on vähendatud) on mõnes EU riikides toidukaotuse kohta ainult õudne teave. Teine saak on see, et toidujäätmed kehtib ainult nende kohta, keda peetakse seaduslikult jäätmeteks, mis raskendab ka arutelu. Liikmesriigid on olnud kohustatud oma toidujäätmeid aastas mõõtma ja teatama alates 2020. aastast, kuid kas sellest piisab tõhusate meetmete võtmiseks?

Jääb üle vaadata, kas äsja kasutusele võetud meetmed viivad toidujäätmete märgatava vähenemiseni. Kuid suund on õige ja koos uurimistöö, poliitilise tahte ja tarbijate ümbermõtestamisega võiksime astuda olulise sammu jätkusuutlikuma tuleviku poole.