Hitler tervitab Syltit: mees maksab trahvi ja põhjustab pahameelt

Hitler tervitab Syltit: mees maksab trahvi ja põhjustab pahameelt

Skandaalne juhtum Syltis tekitab Saksamaal elevust ja vaidlusi sotsiaalse suhtumise üle rassismi. 2024. aasta nelipühal Kampenis toimus tuntud baaris “Pony” groteskne vaatemäng, kus üks mees andis Hitlerile saluudi ja laulis koos teiste külalistega ksenofoobseid loosungeid. Need juhtumid jäädvustati videole ja levisid kiiresti veebis, tekitades üleriigilise pahameele. Valju Maailm Mees tasus 2025. aasta aprilli lõpus mittetulundusühingule rahatrahvi 2500 eurot, et ennetada Flensburgi prokuratuuri kuriteokorraldust.

Rööbastelt mahajooksmised baaris “Pony” juhtusid DJ Gigi D’Agostino populaarse loo “L’amour toujours” saatel. See ei ole üksikjuhtum: valju ZDF Sarnaseid juhtumeid oli mitmel folgifestivalil, kus neid rassistlikke loosungeid korrati. Mitte ainult avalikkus ei reageerinud intsidentidele nördinult, vaid ka poliitikud näevad vajadust astuda jõulisemalt paremäärmusluse ja rassismi vastu.

Uurimine ja õiguslikud tagajärjed

Politsei uuris kokku nelja asjaosalist. Neist kolme puhul, kelle seas oli kaks meest ja Hamburgi tehnikakõrgkooli naistudeng, uurimine peatati, kuna kõlanud loosungeid ei peetud kõrgeima kohtu otsuse kohaselt vaenu õhutamiseks. Neljas mees, kes Hitlerile saluudi andis, sai aga karistuse. Avaliku kohtuprotsessi vältimiseks nõustus ta kohe rahasummaga, mispeale prokurörid ülejäänud menetlustest loobusid.

Üliõpilane ise sai oma ülikoolist kahekuulise keelu. Eksmatrikuleerimist uuriti, kuid see lükati ebaproportsionaalsena tagasi. Juhtum ei tekitanud arutelu mitte ainult baaris, vaid ka väljaspool. Juhtumid on vallandanud laialdase arutelu rassismi ja paremäärmuslike hoiakute üle ühiskonnas, mis on taas kord avalikkuse tähelepanu alla sattunud selliste kohutavate sündmuste tõttu nagu NSU mõrvad ning rünnakud Halles ja Hanaus. See probleem on olnud ka poliitiliste meetmete ristis alates Angela Merkeli valitsusajast.

Rassism Saksamaal

Saksamaa Integratsiooni- ja Migratsiooniuuringute Keskus (DeZIM) on põhjaliku uuringu käigus kindlaks teinud, et rassism ei ole Saksamaal marginaalne nähtus. Erinevatesse rahvusvähemustesse kuuluvad inimesed teatavad šokeerivalt kõrgest diskrimineerimisest. Umbes 58% nende rühmade liikmetest on isiklikult rassismi kogenud ja see teema muutub avalikus ja poliitilises arutelus üha aktuaalsemaks. Poliitika kultuur kirjeldab, et peaaegu 90% elanikkonnast peab rassismi tõeliseks probleemiks ja üle 45% on juba täheldanud rassismijuhtumit.

Föderaalvalitsuse uued algatused, mida nüüd kujundavad hiljutised sündmused, püüavad edendada rassismi põhjuste ja tagajärgede pidevat uurimist. Tundub kiireloomuline, et ühiskond tervikuna arendaks head oskust mitte ainult rassismi ja tõrjutuse endaga kaasnevate väljakutsetega toimetulemiseks, vaid ka nende vastu võitlemiseks.