Lübecki õhukvaliteet tänapäeval: ohtlik peen tolm või selge nähtavus?

Lübecki õhukvaliteet tänapäeval: ohtlik peen tolm või selge nähtavus?

Täna, 13. oktoobril 2025, näitab Lübecki õhukvaliteet segast valgust. Moislinger-Allee mõõtejaam pakub huvitavaid andmeid peentolmu reostuse kohta, millel on jätkuvalt suur roll elanikkonna tervises. Praeguste uuringute järgi on peentolmuosakeste (PM10) piirväärtuseks 50 ühikut õhu kuupmeetri kohta. Seda väärtust võib ületada maksimaalselt 35 korda aastas, ilma et see oleks kriitiliseks liigitatud. Otsustavateks õhukvaliteedi teguriteks ei ole mitte ainult peen tolm, vaid ka lämmastikdioksiid ja osoon, mida samuti pidevalt jälgitakse LN Internetis teatatud.

Aga mida õhukvaliteedi piirväärtused tegelikult tähendavad? EL on määratlenud selged kategooriad paremaks klassifitseerimiseks. Õhukvaliteeti peetakse väga halvaks, kui lämmastikdioksiidisisaldus on üle 200 μg/m³, peentolmu üle 100 µg/m³ või osoonisisaldus üle 240 µg/m³. Lämmastikdioksiidi väärtuste vahemikus 101–200 μg/m³ ja peentolmu puhul 51–100 μg/m³ loeme õhku “halvaks”. Seevastu peentolmu tasemel 35–50 μg/m³ on otsus “mõõdukas” ja 0–35 µg/m³ kuulutatakse õhk “heaks” või isegi “väga heaks”, mis loob optimaalsed tingimused välitegevuseks.

Vältige halba õhukvaliteeti

Arvestades, et igal aastal sureb ELis peentolmu tõttu umbes 240 000 enneaegset surma, on selge: hea õhukvaliteet on prioriteet. Tundlikud inimesed peaksid pingutamise asemel puhkama, kui väljas on “halb õhk”, samas ei teki tervisemuresid “mõõduka” kokkupuute korral. Need hinnangud on olulised ja neid toetavad ka Föderaalne Keskkonnaagentuur jagatud, mis viitab range õhukvaliteedi kontrolli tähtsusele.

Veel üks aspekt, millel silma peal hoida: aastavahetuse ilutulestik. Kuigi see loob piduliku õhkkonna, põhjustab see ka tahkete osakeste saaste tohutut suurenemist. Ilutulestikud eraldavad igal aastal umbes 2050 tonni peent tolmu, millest muljetavaldav 1500 tonni tekib aastavahetusel.

Uued väljakutsed õhukvaliteedile

Õhukvaliteedi direktiivi läbivaatamine on peagi Euroopa tasandil. Selle uue õigusakti eesmärk on kehtestada alates 2021. aastast rangemad piirangud, mis põhinevad WHO suunistel. See on samm õiges suunas õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks. Kuidas Eur-Lex Aruannete kohaselt arutatakse juba uusi suuniseid eesmärgiga kehtestada 2030. aastaks peentolmu ja lämmastikdioksiidi rangemad piirmäärad. Need meetmed on vajalikud, kuna paljud kodanikud kogu Euroopas hingavad õhku saasteainetega, mis ületavad WHO taset.

Nendest väljakutsetest ülesaamiseks on poliitiline konsensus ülioluline. Õigusraamistik peab olema selgelt määratletud aastaks 2030, et kaitsta kodanike tervist ja muuta saasteainetevaba keskkond saavutatavaks aastaks 2050. Saksamaal on vaja ka täiendavaid õhukvaliteedi meetmeid, et uutest piirväärtustest võimalikult kiiresti kinni pidada.

Üldiselt jääb väljakutseks võimalikult tõhus õhusaaste vastu võitlemine, et tagada meie elamispind jätkusuutlikult. Esimene samm selle poole on teadlik lähenemine õhukvaliteedile ja ennetavate meetmete rakendamine kõigi asjaosaliste poolt.