Šnitslišokk Läänemerel: minister kritiseerib hindu, üürileandjate lett!

Šnitslišokk Läänemerel: minister kritiseerib hindu, üürileandjate lett!

Kõrge hinnadiskussioon šnitsli üle Läänemerel tekitab palju elevust. Mecklenburg-Vorpommerni turismiminister Wolfgang Blank on hinnakujundust toitlustussektoris teravalt kritiseerinud. Tema sõnul maksab šnitsel igas Läänemere linnakeses nagu Binz muljetavaldavalt 24,50 eurot, Heringsdorf aga 24,10 ja Kühlungsborn 24,20 eurot. Blank kirjeldas neid hindu kui ülemääraseid hindu ja kartis, et need võivad potentsiaalseid turiste teistesse piirkondadesse ajada. Jaapanis saab ju maitsvat toitu süüa tema võrdluse järgi 8–9 euro ringis.

Blanki sõnadega on suur pahameel. Restauraatorid ja regionaalmajanduse esindajad kaitsevad end nende süüdistuste eest tuliselt. Baden-Württembergi meisterkokk Jürgen Mosthaf nimetas kriitikat ennekuulmatuks ja tõi välja, et toitlustustööstus kannatab keerulistes oludes. Kõrge käibemaks, sotsiaalkindlustusmaksed ja miinimumpalk muudavad kõrtsnike olukorra oluliselt hullemaks. Lisaks mõjutavad tööstust jätkuvalt koroonapandeemia tagajärjed, mis on praeguse statistika kohaselt vähendanud Ida-Saksamaa hotellindustööstuse müüki 2,7 protsenti.

Üleskutse dialoogile

Mecklenburg-Vorpommerni restoranipidaja Robert Dahl reageeris Blanki kriitikale vihaselt ja nimetas piirkonna restoranide häbimärgistamist kohatuks. Ta kurdab, et valitsus muudab majandustingimused üha raskemaks. Tema enda šnitsel lisanditega on saadaval õiglase hinnaga 13 eurot. Dahl kutsus ministri kiiresti vestlusele toitlustussektori kasvavatest kulutustest, et võimaldada ausat sõnavahetust valdkonna olukorrast.

Reaktsioonid Blanki avaldustele näitavad, et ka teised restoranipidajad, nagu Rostocki restoran, on valmis dialoogi otsima. Dahl hindas seda avatust "tõesti lahedaks". Vahetuse eesmärk peaks olema heita valgust Läänemere restoranipidajate ees seisvatele väljakutsetele ja ehk leida uusi lahendusi.

Hinnakujundustegurid

Toitlustussektor on Saksamaa majanduse oluline osa ja saavutas 2023. aastal rekordilise 115,2 miljardi euro suuruse käibe. Suurem osa tuludest tuleb Saksamaal väga populaarsest toidupõhisest gastronoomiast. Seal on umbes 63 400 restorani ja lugematu arv parke, kohvikuid ja baare, mis kõik aitavad kaasa gastronoomia mitmekesisusele.

Sellest hoolimata on tööstuse väljakutsed tohutud. 2024. aastal oli kasum restorani kohta keskmiselt ajalooliselt madalam, 8,4 protsenti. Kulude vaidlused, nagu miinimumpalga tõstmine ja energiakulude tõus, viivad käimasolevate aruteludeni hinnakujunduse üle.

Toitlustustööstus on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Üha enam tarbijaid tähtsustab jätkusuutlikkust ja eeldab, et ettevõtted pühenduksid rohkem keskkonna- ja loomakaitsele. Digitaalne kohandamine, näiteks kontaktivaba makse kaudu, on nüüdseks muutunud paljude toitlustusasutuste jaoks hädavajalikuks.

Arutelu šnitslihindade üle Läänemerel on enamat kui kohalik probleem; see peegeldab reaalsust tervest sektorist, mis püüab pidevalt ellu jääda. Kuidas olukord areneb, jääb näha. Üks on aga kindel: Läänemere restoranipidajad on valmis väljakutsetele vastu astuma.