Vetikad kui supertoit: jätkusuutliku toitumise võti tulevikus!

Vetikad kui supertoit: jätkusuutliku toitumise võti tulevikus!

Tänapäeval, mil toitumine on muutumas üha jätkusuutlikumaks ja tervislikumaks, on vetikad kui väärtuslikud toiduallikad järjest enam fookuses. Hiljutine uuring, näiteks see, mis pärineb MDR aruannetes, illustreerib eri tüüpi vetikate tohutut potentsiaali. Paljud neist organismidest on siiani jäänud tähelepanuta, kuid uuring pakub nüüd värskendavat ülevaadet nende koostisosadest.

Tulemused näitavad, et kõikidel testitud vetikaliikidel on kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus. Eriti tähelepanuväärsed on oomega-3 rasvhapped: alfa-linoleenhape (ALA) rohevetikas ja eikosapentaeenhape (EPA) punavetikates. Need rasvhapped mängivad inimeste tervises üliolulist rolli, kuna neil on põletikuvastane toime ja need võivad ära hoida südame-veresoonkonna haigusi. ALA-d leidub ka taimeõlides, nagu linaseemne- ja rapsiõli, samuti pähklites, EPA-d aga peamiselt kalades.

Jätkusuutlik toiduallikas tulevikuks

Veel üks huvitav aspekt on oluliste mineraalide, nagu kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi kõrge sisaldus vetikates. Seda potentsiaali käsitletakse ka arutelus, mis käsitleb 2030. aastaks üle 8,5 miljardi inimesega kasvava maailma rahvastiku toitumist tulevikus. Põllumajandust avaldavad surve maakaotusele ja kliimamuutustele, mistõttu on vetikad muutumas säästva ja toitva toiduallikana järjest olulisemaks. Nagu eksperdid märgivad, võivad siin kasuks tulla isegi invasiivsed vetikaliigid.

Konkreetne projekt, mille eesmärk on aidata vetikate väärtuslike koostisosade kohta rohkem teada saada "Vetikate EPA", mis viiakse läbi Bremerhaveni rakendusteaduste ülikoolis. See hõlmab uurimist, millised piirkonna mikrovetikaliigid sobivad kõige paremini oomega-3 rasvhapete tootmiseks. Koostöös JoMaa vetikafarmiga Rockstedtis ja ettevõttega Henry Lamotte Oils on eesmärgiks optimeerida korjeprotsesse ja arendada välja turustatav toode, mis vastab kehtivatele toidumäärustele.

Innovatsioonid ja teaduse rahastamine

Uurimisprojekt kestab kolm aastat ja seda toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Eesmärk on välja selgitada sobivad vetikaliigid, mis suudavad toime tulla Põhja-Saksamaa külmade temperatuuride ja eriliste valgustingimustega. Praegu kasutatakse eelkultuurina diatomeid, mida leidub ka Põhjameres ja mis on võimelised tootma EPA-d.

Kui rääkida tulevasest toitumisest, on mitmekesisus endiselt ülioluline. Ei ole ühtegi merevetikat, mis kataks kõik vajadused ja merevetikad on sellistes riikides nagu Kagu-Aasia ja Fidži juba väljakujunenud delikatess. Praeguste uuringute tulemused ei aita kaasa mitte ainult toiduga kindlustatusele, vaid avavad ka uusi väljavaateid toidutootmise tulevikuks.

Kokkuvõtteks: vetikad võivad mängida võtmerolli tuleviku toitumises ning käimasolevad uurimisprojektid näitavad, kuidas nende nn supertoitude potentsiaali saab säästvate meetodite ja uuenduslike lähenemisviiside abil ära kasutada. Arengud on paljulubavad ning põnev on näha, mida toovad järgmised sammud vetikauuringute vallas.