AfD nõuab vihkamise eest litsentsi: Saksimaa-Anhalt on valvel!

AfD nõuab vihkamise eest litsentsi: Saksimaa-Anhalt on valvel!

AfD uus algatus tekitab Alam-Saksimaal segadust. Parempopulistlik partei plaanib sisse viia põhiseaduse muudatuse, mis muudaks osariigi parlamendiliikmete avaldused karistusest vabastatuks ka väljaspool osariigi parlamenti. AfD kodupoliitik Stephan Bothe rõhutab, et kodanikega suhtlemisel on vaja laiendada saadikute kaitset. Praegu on aga riigi põhiseaduse paragrahv 14 kohaselt kaitstud vaid avaldused riigiparlamendis, komisjonides või parlamendirühmades. Muudatuskavade esimene mustand esitatakse sel nädalal, nagu teatas n-tv.de.

Kavandatav reform pälvib aga tugeva kriitika. SPD poliitikud on AfD algatust juba kirjeldanud kui "laimuteatrit". SPD parlamendisaadik Wiard Siebels ütles, et AfD peamine eesmärk oli anda oma ametnikele vaenu ja agitatsiooni eest vaba voli. Praegune näide sellisest käitumisest on parlamendisaadik Vanessa Behrendt, keda kahtlustatakse vaenu õhutamises. Teda süüdistatakse vikerkaarelipu kui "pedofiilide lobigruppide mahhinatsioonide" sümboli laimamises ja pedofiilide rühma kurjategijaks üldistamises. Samuti uuritakse, kas ta avaldas pärast kaebuse esitamist mehe isikuandmeid kahjulikul viisil.

Poliitilised tagajärjed ja sõnavabadus

AfD näeb end surve all mitte ainult sisemiselt, vaid ka väliselt. Bothe ei kommenteerinud otseselt Behrendti vastu suunatud juurdlusi, kuid võttis sihikule vihakuritegude vastase keskbüroo. Parlamendisaadik kaitseb oma vastuolulisi avaldusi vikerkaarelipu kohta, nimetades neid "täiesti lubatavaks arvamuse avaldamiseks". Ta süüdistab keskkontorit poliitiliselt motiveeritud tegevuses. See arutelu näitab praegusi pingeid seoses sõnavabaduse küsimusega Saksamaal, mis on sätestatud põhiseaduse artiklis 5, kuid mida saab piirata kriminaalõiguse normidega, nagu vaenu õhutamine, nagu [Föderaalne Kodanikuhariduse Agentuur] (https://www.bpb.de/shop/zeitschriften/apuz/meinung-freihreit Grenzen/) selgitab.

AfD samm tuleb keset üleriigilist debatti sõnavabaduse piiride üle. Kuigi sõnavabadus on Saksamaal väga oluline, on seaduslikud piirangud, mis puudutavad eelkõige avaldusi, mis rikuvad põhiseadust või vastastikust austust. Praegusel poliitilisel maastikul tuleb eriti kriitiliselt suhtuda avaldustesse, mis liigituvad mässu alla. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri hinnangul on tasakaal sõnavabaduse ja isiksuse kaitse vahel endiselt keskse tähtsusega.

Õigusaktid ja tagajärjed AfD jaoks

Paralleelselt Alam-Saksimaa algatusega arutatakse parlamendiliikmete poliitilise vastutuse küsimust föderaalsel tasandil. Korduvalt mässutsemises süüdi mõistetud inimestele püütakse kehtestada ajutine poliitikakeeld. See SPD ja liidu vahel kompromissina otsitav seadus võib tähendada, et korduvalt karistatud rahvasaadikutel keelatakse viieks aastaks kandideerida. Kriitikud kardavad aga, et tegemist on AfD-vastase suunatud meetmega, kuigi ametlikult on seaduseelnõu mõeldud laiemale kohaldamisalale.

Kui paljusid parlamendisaadikuid selline poliitikakeeld tegelikult puudutaks, jääb ebaselgeks. Agentuurid teatavad "mitte väikesest arvust" parlamendiliikmetest, kes on mässu tekitamises süüdi mõistetud. Seni on süüdi mõistetud vaid üksikud AfD poliitikud, kuid selle suhtes, kas ettepanekud ka päriselt ellu viiakse, ollakse väga skeptilised. Arutelu näitab, et Saksamaa poliitiline maastik on muutumas üha polariseeruvamaks ning sõnavabaduse ja poliitilise kaasatuse piire katsetatakse.