Ekspeditsioon Atlandi ookeanil: 200 000 barrelit tuumajäätmete otsimist alustati!

Ekspeditsioon Atlandi ookeanil: 200 000 barrelit tuumajäätmete otsimist alustati!

Radioaktiivsete jäätmete otsimine Atlandi ookeani kirdeosas on alanud, tekitades mitte ainult teaduslikke küsimusi, vaid ka kartusi selle aastakümneid kestnud keskkonnareostuse pikaajaliste tagajärgede pärast. 1950. ja 1980. aastate vahel viskasid mitmed riigid Atlandi ookeani suurtesse sügavustesse üle 200 000 barreli tuumajäätmeid. Need on mõned hirmutavad faktid, mis uue NODSSUM projekti raames päevavalgele tulevad.

La Rochelle'ist enam kui 1000 kilomeetrit läänes asuvale alale keskendunud ekspeditsiooni eesmärk on kaardistada peamine tünniheitmise tsoon ja uurida radionukliidide käitumist ookeanisügavuses. Projekti juhi Patrick Chardoni hinnangul kaotab enamik jäätmeid radioaktiivsuse umbes 300–400 aasta pärast. Vaid umbes kaks protsenti jäätmetest võiks kiirguda kauem, kuigi tünnid ei ole mõeldud ohtliku kiirguse pikaajaliseks hoidmiseks. Asjaolu selle juures? Tuumajäätmete kõrvaldamise tagajärjed on suures osas teadmata ja piirkonna ökosüsteemi on vähe uuritud täht teatatud.

Kasutusel olev tehnoloogia

Tünnide avastamiseks kasutatakse sukeldumisrobotit Ulyx. Sukeldumissügavusega kuni 6000 meetrit ja võimalusega läheneda tünnist 10 meetri kaugusele, viib Ulyx läbi esimesed teaduslikud sukeldumised. Kuu kestva missiooni jooksul ühendab meeskond erinevaid tehnoloogiaid, sealhulgas setteproovide küttesüsteeme ja veeproovide jaoks rosettproovivõtjat. Kogutud andmetega ei kaardistata mitte ainult kaadamiskohti, vaid uuritakse ka radioaktiivsete jäätmete mõju mereelustikule, paigaldades kaladele ja vähilaadsetele püüniseid, ütlesid nad. CNRS.

Teine murekoht on raadiokaitsemeetmete järgimine kogu ekspeditsiooni vältel. Esialgsete hindamiste läbiviimiseks on ette nähtud seadmed radioaktiivsuse mõõtmiseks. Seejärel jõuavad kogutud proovid erinevatesse Euroopa laboritesse, kus neid edasi analüüsitakse. See missioon aitab paremini mõista tuumapärandi mõju meie ookeanidele ja annab teavet tulevaste uurimisprojektide jaoks.

Merekeskkonna seisund

Praegused teadusuuringud on seotud ookeanide radioaktiivse reostuse ülemaailmse probleemiga. Alates 1960. aastatest on Põhja- ja Läänemere merevett, heljumit ja setteid uuritud kunstliku radioaktiivsuse tuvastamiseks. Föderaalne merendus- ja hüdrograafiaagentuur on seire üle võtnud, kuna Euroopa ümbertöötlemistehaste heidet on oluliselt vähendatud. Valju BSH Kunstlike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid Saksamaa vetes on nüüd madalad, mis näitab edusamme.

Läänemeres avaneb aga sünge panoraam, kus on dokumenteeritud pikaealise radionukliidi Cs-137 kõrgem spetsiifiline aktiivsus. Kuigi kala- või mereandide tarbijate terviseriskid on väikesed, jääb küsimus, kuidas need surved meie ökosüsteeme pikemas perspektiivis mõjutavad.

Kokkuvõttes seisame silmitsi märkimisväärse teadusliku väljakutsega, mis mõjutab nii meie merekeskkonna minevikku kui ka tulevikku. NODSSUM-i missiooni tulemused on ülimalt olulised mõistmaks, millised mälestused ja kiirguskummid aatomiajastu ajast Atlandi ookeani sügavustest veel esile kerkivad.