Teadlased paljastavad: nähtamatud lained muudavad Arktikat dramaatiliselt!

Teadlased paljastavad: nähtamatud lained muudavad Arktikat dramaatiliselt!

Bremerhaveni Alfred Wegeneri Instituudi teadlaste meeskond on pühendunud põnevale teemale: ookeani sisemised gravitatsioonilained. Need tohutud lained, mis on sageli kõrghoonete suurused, mängivad olulist rolli merede segunemisel ning mõjutavad seega ka globaalset soojusvahetust ja ookeanihoovusi. Okeanograaf Friederike Pollmann juhib projekti, mis uurib kliimamuutuste mõju nendele lainetele Arktikas. Üllataval kombel arvati pikka aega, et Arktikas on siselaineid vähe, sest jää rahustas pinda.

Olukord on aga muutunud: kliimamuutuste tõttu sulab Arktika merejää, mis muudab siselainete tekketingimusi. Pollmann püstitas hüpoteesi, et vähem merejääd toob kaasa rohkem tuult, mis stimuleerib siselaineid. See suurenenud segunemine võib tuua soojad veekihid ja kiirendada jää sulamist. Nõiaring, mille tulemuseks oleks kiirem jää kadu ja samas võib globaalset soojenemist veelgi suurendada.

Viimased arengud Arktikas

Praegune olukord seoses merejääga Arktikas on murettekitav. 2023. aasta veebruaris oli Arktika merejää keskmine ulatus 14,31 miljonit km², mis on seitsmendal kohal alates 1979. aastast. Neid andmeid kinnitas National Snow and Ice Data Center (NSIDC), kes leidis samal perioodil veelgi väiksema ala, ligikaudu 14,18 miljonit km², mis on rekordiliselt kolmas madalaim veebruari väärtus. Sellised väärtused näitavad kriitilist negatiivset trendi 2,3% kümnendi kohta.

Huvitav on see, et 2023. aasta sulamisperiood algas pärast talvist maksimumi 5. märtsil, mil jääkate kasvas 14,79 miljoni km²-ni. Pärast seda perioodi algas aga pidev langus ning erinevates piirkondades, nagu Barentsi meri ja Ohhotski meri, jäi jää ulatus alla pikaajalise keskmise. Need muutused olid tingitud muu hulgas ilmastikunähtustest, mis tõid kaasa sooja õhu sissevoolu lõunast ja halvendasid veelgi tingimusi Arktikas.

Sisemiste lainete roll

Sisemised lained, nagu need, mida uuriti Bremerhaveni uuringutes, on ookeani dünaamika jaoks üliolulised. Need tekivad siis, kui loodete hoovused voolavad üle veealuste mäeharjade, mõjutades soojuse, toitainete ja gaaside jaotumist. Nende keerukate protsesside paremaks mõistmiseks viidi hiljuti läbi laborikatse. Ookeani mudel ehitati, et jälgida energia ülekandmist sisemiste lainete kaudu. Lainete nähtavaks tegemiseks ja lainete sees toimuva energia liikumise jälgimiseks kasutati uuenduslikke tehnikaid, nagu Background Oriented Schlieren (BOS).

Ookean jääb kliimamuutuste keskseks osaliseks, kuid segunemise taga olevad mehhanismid on keerulised. Sisemiste lainete parem mõistmine ei parandaks mitte ainult tulevaste ookeanitingimuste prognoosimist, vaid aitaks ka selgitada kliimamuutuste rolli mere ökosüsteemides, mis on meie aja väljakutsetega toimetulemiseks uskumatult oluline.

Seoses sellega rõhutab Friederike Pollmann vajadust kontrollida oma hüpoteesi virtuaalsete simulatsioonide kohta. Sellesse on oluliselt kaasatud Emmy Noetheri noorem uurimisrühm “Artemics”. Seega võivad järgmised aastad olla otsustava tähtsusega selles, kuidas me mõistame ja käsitleme merejää ja ookeanide dünaamikat kliimamuutuste taustal.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks lugege järgmisi artikleid: t-online.de, wetterdienst.de ja scisimple.com.