Teadlased paljastavad: nähtamatud lained muudavad arktilist dramaatiliselt!

Teadlased paljastavad: nähtamatud lained muudavad arktilist dramaatiliselt!

Bremerhaven, Deutschland - Bremerhavenis asuva Alfred Wegeneri instituudi teadlaste meeskond on pühendanud põnevale teemale: ookeani sisemised rasked lained. Need suured lained, mis sageli jõuavad kõrgete hoonete suuruseni, mängivad olulist rolli mere segamisel ja mõjutavad seeläbi ka globaalseid soojusvahetus- ja merevoolusid. Okeanograaf Friederike Pollmann juhib projekti, milles uuritakse kliimamuutuste mõju nendele lainetele Arktikas. Üllataval kombel eeldati pikka aega, et Arktikas pole vaevalt sisemisi laineid, kuna jäätis rahustab pinda.

Olukord on siiski muutunud: kliimamuutuste tõttu sulab Arktika merejää ja muudab seega siselainete tekkimise tingimusi. Pollmann on püstitanud hüpoteesi, et vähem merejää viib rohkem tuult, mis soodustab siselaineid. See tugevdatud segu võib tuua sooja veekihid üles ja kiirendada jää sulamist. Nõiaring, mille tulemuseks oleks kiirem jääkaotus ja samal ajal võiks globaalne soojenemine jätkuda.

Viimased arengud Arctic

Arktika merejää katte praegune olukord on murettekitav. 2023. aasta veebruaris oli Arktika merejää pikendus 14,31 miljonit km² ja see oli kõige seitsmem väärtus alates 1979. aastast. Neid andmeid kinnitas riiklik lume- ja jääandmekeskus (NSIDC), mis on samal perioodil umbes 14,18 miljonit km², mis esindab rekordide kolmandat korda. Sellised väärtused näitavad kriitilist negatiivset suundumust 2,3 % kümnendi kohta.

siselainete roll

Sisemised lained, nagu uuriti Bremerhaveni uurimistöös, on ookeani dünaamika jaoks üliolulised. Need tekivad siis, kui loodevoolud voolavad üle veealuse tagasi ja mõjutavad soojuse, toitainete ja gaaside jaotust. Nende keerukate protsesside paremaks mõistmiseks viidi hiljuti läbi laboratoorne test. Energia ülekande jälgimiseks siselainete kaudu ehitati ookeani mudel. Lainete nähtavaks muutmiseks ja lainete energialiigutuste jätkamiseks kasutati selliseid uuenduslikke tehnikaid nagu taustale orienteeritud Schlieren (BOS).

Ookean on kliimasündmuste keskne mängija, kuid segamise taga olevad mehhanismid on keerulised. Sisemiste lainete parem mõistmine ei saaks mitte ainult parandada tulevaste ookeani tingimuste ennustamist, vaid aidata ka selgitada kliimamuutuste rolli mereökosüsteemides, mis on äärmiselt oluline meie aja väljakutsete valdamiseks.

Seoses sellega rõhutab Friederike Pollmann vajadust kontrollida oma hüpoteesi virtuaalsete simulatsioonide osas. Emmy Noetheri noor rühm "Artemics" on selle jaoks märkimisväärselt seotud. Järgmised aastad võiksid olla otsustavad, kuidas me mõistame ja läheneme merejääle ja ookeani dünaamikale kliimamuutustes.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks saate lugeda järgmisi artikleid: [t-online.de] (https://www.t-online.de/region/bremen/id_100824198/Bremerhaven-awi-forscher-unicens-ganti-gante-gant-endnst. (https://www.wetterdienst.de/deutschlandwetter/thema_des_tails/5379/belanz-dernlichen-mereismaximumums-in--arktis) ja [scisimple.com] .