Siseminister Dobrindt: EL-i varjupaigasüsteem vajab kiiresti karmistamist!

Siseminister Dobrindt: EL-i varjupaigasüsteem vajab kiiresti karmistamist!

Liitriikide siseministrid kohtusid hiljuti Bremerhavenis kolmepäevasel konverentsil, mille päevakorras olid rändepoliitika väljakutsed. Föderaalne siseminister Dobrindt kommenteeris Bremeni sisesenaatori Mäureri (SPD) juhtimisel varjupaiga- ja rändevaldkonna pakilisemaid probleeme. Keskne mure oli Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) karmistamine, et saata signaal rände vähendamiseks. Sellest teatas Deutschlandfunk.

Arutelu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise üle ei ole uus. EL hakkas ühist varjupaigapoliitikat välja töötama umbes 25 aastat tagasi. 1997. aastal sõlmitud Amsterdami leping pani aluse ühtlustatud rände- ja piiripoliitikale EL-is. Dublini määrus on ülioluline, sest see reguleerib, milline liikmesriik vastutab varjupaigamenetluste eest. See oleks peamiselt riik, kuhu kaitset taotlejad esmakordselt sisenesid. Seda õigusraamistikku pannakse praegu proovile, kuna ELi Komisjon võttis hiljuti vastu ulatusliku rände- ja varjupaigapaketi, mis peaks jõustuma 2026. aastal, nagu bpb.de-as-reportsyl-europaeischen.

Uued lähenemised ja väljakutsed

Üle 80 päevakorrapunktiga olid lisaks varjupaigareformile arutluse all ka muud olulised teemad. See hõlmas näiteks elektroonilist elukoha jälgimist, mida arutati kui femitsiidivastast meedet. Arutati ka seda, kuidas käituda AfD-ga, pidades silmas võimalikku kohtu kinnitust paremäärmuslikuks parteiks.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi eesmärk on vähendada kaitset otsivate inimeste saabumist. Lisaks tuleks ELi välispiiril läbi viia varjupaigamenetlused, et piirata kaitset taotlevate isikute liikuvust. Selle reformi oluline osa on läbivaatus, mille käigus fikseeritakse seitsme päeva jooksul saabujate isikusamasus ja muud olulised andmed. Kiirmenetlused välispiiridel on samuti osa uutest määrustest, mille eesmärk on võimaldada tagasilükatud varjupaigataotlejaid kiiremini nende päritoluriiki tagasi saata.

Kriisiolukordade lahendamise mehhanismid

Lisaks õiguslikele kohandustele võtab parlament kasutusele uue mehhanismi, et reageerida rändajate sissevoolu järsule suurenemisele. Seda täiendab sõltumatu kontrollisüsteem, mille eesmärk on kaitsta mõjutatud isikute põhiõigusi. Nende meetmete heakskiitmine järgnes intensiivsele arutelule parlamendis ja näitab soovi muuta EL-i rändepoliitika tõhusamaks ja õiglasemaks. europarl.eu jälgis neid arenguid tähelepanelikult.

Dublini määruste läbivaatamine ja siduva solidaarsusmehhanismi kasutuselevõtt püüavad lahendada tasakaalustamatust ELi välispiiririikide ja siseriikide vahel. Jääb näha, kuidas need meetmed Euroopa varjupaigapoliitikat pikemas perspektiivis mõjutavad ja kas neist on tegelikult kasu neile, kes otsivad kaitset, kes on sattunud nendesse sageli ebainimlikesse menetlustesse.