Siseminister Dobrindt: EL-i varjupaigasüsteem vajab kiiresti ümberkujundamist!

Siseminister Dobrindt: EL-i varjupaigasüsteem vajab kiiresti ümberkujundamist!

Bremerhaven, Deutschland - Bremerhavenis kohtusid föderaalsete riikide siseministrid hiljuti kolmepäevasel konverentsil, kus päevakorras olid rändepoliitika väljakutsed. Bremeni senaatori Mäureri (SPD) juhtimisel kommenteeris DOBRINDTi föderaalne minister varjupaiga ja rände valdkonnas kõige pakilisemaid teemasid. Keskne mure oli järgnev Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEA) teritamine, et saata signaal migratsiooni vähendamiseks. Sellest teatati [Deutschlandfunk] (https://www.deutschlandfunk.de/innenminminzetzen-beit-bei- Migration-auropaeiischen-weg-102.html).

Arutelu GEA reformi üle pole uus. EL hakkas ühist varjupaigapoliitikat välja töötama umbes 25 aastat tagasi. 1997. aastal sõlmitud Amsterdami leping pani aluse ELis ühtlustatud rände- ja piiripoliitikale. Dublini määrus on ülioluline, kuna see reguleerib, milline liikmesriik vastutab varjupaigaprotseduuride eest. Peamiselt oleks see seisund, kus kaitseotsijad jõudsid esikohale. See õigusraamistik pannakse praegu proovile, kuna ELi komisjon võttis hiljuti vastu tervikliku rände- ja varjupaigapaketi, mis peaks jõustuma 2026. aastal, kuidas BPB.DE.

uued lähenemisviisid ja väljakutsed

Lisaks 80 päevakorrapunktiga, lisaks varjupaigareformile olid aruteluks ka muud olulised teemad. See hõlmas näiteks elektroonilist elukoha jälgimist, mida arutati naissoost naissoost meetmena. Arutati ka AFD käitlemist, pidades silmas võimalikku kohtulikku kinnitust kui õiget äärmusparteid.

GEA reformi eesmärk on vähendada kaitset otsivaid inimesi. Lisaks tuleb varjupaigaprotseduurid läbi viia ELi välistel piiridel, et piirata kaitset taotlevate inimeste liikuvust. Selle reformi oluline osa on ka seitsme päeva jooksul sissetulevatest pärit sõelumismenetlus, identiteet ja muud olulised andmed. Väliste piiride kiired protseduurid on ka osa uutest eeskirjadest, mis peaksid võimaldama tagasilükatud varjupaigataotlejatel naasta oma päritoluriikidesse.

kriisiolukordadega toimetuleku mehhanismid

Lisaks juriidilistele kohandustele tutvustab parlament ka uut mehhanismi, mis reageerib rändaja sissevoolu äkilistele tõusudele. Seda täiendab sõltumatu kontrollsüsteem, mis peaks kaitsma mõjutatud inimeste põhiõigusi. Nende meetmete heakskiitmine järgnes intensiivsele arutelule parlamendis ja näitab, et ELi rändepoliitika tõhusamaks ja õiglasemaks muuta. Neid arenguid jälgis täpselt Europarl.eu.

Dublini eeskirjade läbivaatamisel ja siduva solidaarsusmehhanismi kasutuselevõtuga üritatakse lahendada tasakaalustamatust ELi välisriikide ja siseriikide vahel. Jääb üle vaadata, kuidas need meetmed mõjutavad pikas perspektiivis Euroopa varjupaigapoliitikat ja seda, kas need on tegelikult kasu kaitse otsijatele, mis on seotud nendesse ebainimlike protseduuridega.