Vaidlus Wet'i süvenemise üle: majandus versus keskkond – kes võidab?

Vaidlus Wet'i süvenemise üle: majandus versus keskkond – kes võidab?

Weseri ümber on viimasel ajal palju saginat olnud. Vaidlus Bremerhaveni ja Brake'i vahelise veetee süvendamise üle on jõudmas teravale otsale. Siin ei põrka kokku mitte ainult erinevad huvid, vaid ka poliitika, äri ja keskkonnakaitsjate kirglikud arvamused. Valju buten ja sees Poliitikud plaanivad Välis-Veserit ja Weseri alamjooksu süvendada selge eesmärgiga: tagada sadamate konkurentsivõime. Faarvaatri kohandamise taotlused tuleks esitada 2025. aasta lõpus.

Kuid mitte kõik pole sellest projektist entusiastlikud. Keskkonnaühendused, nagu BUND, NABU ja WWF, võitlevad depressiooni vastu ja hoiatavad tõsiste ökoloogiliste mõjude eest. Kriitika keskmes on eelkõige bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja sellest tuleneva keskkonnakahju oht. "Vajalike kompensatsioonimeetmete puudumisel ei saa välistada kohtuasja Weverdeepeningi vastu," ütles BUNDi tegevdirektor Martin Rode. Keskkonnakaitsel on siin võtmeroll, kuna projektid võivad otseselt mõjutada lisaks keskkonnale ka ranniku elanikkonda.

Tasakaalustamine äri ja looduse vahel

Majanduslikust vaatenurgast vaatavad laevafirmad nagu MSC ja Maersk olukorda huviga. Nad on teatanud ligi miljardi euro suurustest investeeringutest, kuid see voolab alles siis, kui Välis-Weseri süvendamine ka reaalselt ellu viiakse. Weseri äriühing nõuab kiireid protseduure, et muuta sadamad tulevikukindlaks. Bremeni senat seevastu toetab Outer Wesneri süvendamist, kuid on skeptiline Alam-Wessi süvendamise suhtes, kuna ootab föderaalseid keskkonna- ja üleujutuskaitsehinnanguid.

Tekib palju küsimusi: mida süvendamine rannikukaitsemeetmete jaoks tegelikult tähendaks? Sekkumised Weseri alamjooksul võivad suurendada loodete ulatust 9–10 sentimeetri võrra. See suurendaks oluliselt tammide kaitsmise kulusid. Mis võib juhtuda, kui voolukiirused faarvaatril suurenevad ja samal ajal tormihoogude kestus lüheneb, on veel ebaselge, kuid kindlasti mitte väheoluline.

Igakülgne vastupidavus jõe süvenemisele

Vastupanu jõgede süvenemisele Põhja-Saksamaal kasvab. Sügavuse muutuste tagajärjed olid tunda paljudes valdkondades alates põllumajandusest kuni kalanduseni. BUND hoiatab ka, et lisajõgede, randade ja paadisadamate mudastumine on tõsine probleem. Valju bund-bremen.net Ülioluline on, et silmas peetakse ka vaba aja veetmise ja looduslike elupaikade aspekte.

Kus on tasakaal majanduse huvide ja looduskaitse vahel? Lõppude lõpuks elab ranniku lähedal umbes 3,6 miljardit inimest ja toetuvad ranniku ökosüsteemidele, mis pakuvad neile arvukalt ressursse ja toimivad loodusliku turvasüsteemina. Valju WWF Rannikuökosüsteemid ei ole olulised mitte ainult kliimamuutuste leevendamiseks, vaid on ka oluline elatusallikas miljonitele inimestele.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tee Weti süvenemisega seotud konflikti lahendamiseni on kivine. Väljakutseid tuleb võtta tõsiselt, et tasakaalustada nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi huve. Administratsioone, kodanikke ja keskkonnakaitseorganisatsioone kutsutakse üles tagama selged tingimused.